Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) kui põllumajandus- ja maaettevõtluse stabiilsele arengule spetsialiseerunud eraldiseisval asutusel väga oluline roll, et tagada maaettevõtjate ligipääs tagatistele, laenudele ja maakapitalile. Koja hinnangul on olnud väga oluline senine suund, mille kohaselt on sihtasutuse rolli erinevate finantsinstrumentide, sh laenude pakkumisel suurendatud.
“Põllumajanduse arengu ja rahvusvahelises konkurentsis püsimise eelduseks on põllumajandustoetuste kõrval sama oluline sektori spetsiifikat arvestav põllumajandustootmise krediteerimine. Maaelu Edendamise Sihtasutusel on selles osas väga oluline roll täita. Ka ELi ühises põllumajanduspoliitikas nähakse tulevikus ette, et finantsinstrumentide tähtsus toetuste kõrval kasvab. Sihtasutusel on ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas olemas vajalik kompetents, mis on edukaks tegevuseks võtmetähtsusega,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul iseloomustab põllumajandusturge väga suur kõikumine, samuti on sagenenud ilmastikust tingitud probleemid, mis tekitab ebakindlust ja muudab tootjate sissetulekud ebastabiilseks. Ebasoodne aasta, mis on tingitud ilmastikust, madalatest hindadest või muudest asjaoludest, tekitab tavapäraselt tõrke laenude saamisel. Põllumajandus on aga valdkond, kus kriisid võivad tekitada väga suurt ja pikaajalist kahju.
“Venemaa poolt 2014. aasta augustis kehtestatud impordikeeld EL-i toidukaupadele tõi teravalt esile puudused riskijuhtimis- ja kriisimeetmetes, nt kaotas Eesti paari aasta jooksul turukriisi tõttu 12% oma väärtuslikust piimakarjast. 2014. aastal jõudis Eestisse ka sigade Aafrika katk, mis koosmõjus turuhindade langusega vallandas sügava kriisi Eesti sealihasektoris – kodusigade arvukus langes paari aastaga rohkem kui veerandi võrra. Tootmistaseme taastamine on põllumajanduses keeruline ja aeganõudev,” selgitas ta.
Koja hinnangul tuleb Eesti põllumajandus- ja toidutootmist senisest märksa läbimõeldumalt ja tõhusamalt nii tavapäraste riskide kui erakordsete kriiside eest kaitsta. “Kriiside ja riskide juhtimiseks tuleb rakendada terviklikku meetmete kogumit, mis hõlmaks nii ettevõtjate tasemel tegevust riskide juhtimiseks, turupõhiste meetmete rakendamist kui riigipoolset sekkumist erakorraliste kriiside puhul. Põllumajandusinvesteeringud on väga pikaajalised, seega vajavad ettevõtjad investeerimiseks pikaajalist kindlust. Seetõttu on ka MESi kaudu pakutavad finantsinstrumendid kriitilise tähtsusega,” ütles põllumajanduskoja juht.
Viimstel päevadel on Maaelu Edendamise Sihtasutus sattunud tugeva kriitika alla seoses COVID-19 meetmete kohta valminud Riigikontrolli auditiga. Peaminister Kaja Kallase sõnul kavatseb riik pärast Kredexi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ühendamist analüüsida ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse liitmist ühendasutusega, selgus tänasel valitsuse pressikonverentsil.
“MES-i kui eraldiseisva asutuse kaotamine ei saa maamajanduse valdkonna ettevõtete (põllumajandus, kalandus, toidutööstus, maaettevõtlus) olukorda kuidagi parandada. Leiame, et tsentraalse üksuse moodustamine muudaks pakutavate teenuste kasutamise põllumajandus- ja teistele maamajandusettevõtjatele keerulisemaks ning kaduma läheks ka valdkondlik kompetents. Mõistagi nihkuks ühendasutuses ka tegevuse fookus maamajanduselt palju üldisemaks,” ütles Sõrmus.
