Täna toimuval Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava juhtkomisjoni 9. istungil tutvustatakse komisjoni liikmetele esmast ettepanekut ÜPP strateegiakava eelarvejaotuse kohta aastateks 2023-2027. Juhtkomisjonile antakse ülevaade eelarve koostamise reeglitest, eelarve jaotuse põhimõtetest ja rõhuasetustest ning eesmärkidest, mida soovitakse ÜPP-ga saavutada aastatel 2023-2027.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus eelarveperiood aastatel 2023-2027 meile võimaluse panustada Eesti maaelu arengusse 1,44 miljardit eurot Euroopa Liidu fondide vahendeid. „Raha jagamisel tuleb leida tasakaal erinevate vajaduste, prioriteetide ja väljakutsete vahel, mis meid lähiaastatel ees ootavad. Tasakaal peab tagama meie põllumajanduse-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonnahoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse,“ ütles Kruuse.
ÜPP strateegiakava hõlmab edaspidi nii ÜPP otsetoetusi (I sammas) kui ka ÜPP maaelu toetusi (II sammas). Osa uue eelarveperioodi vahenditest kasutatakse ära käimasoleval üleminekuperioodil aastatel 2021-2022 olemasolevate otsetoetuste (383 miljonit eurot) ja maaelu arengukava meetmete (258 miljonit eurot) kaudu.
Kokku saab Eesti perioodil 2023-2027 kasutada üks miljard eurot otsetoetusteks ja 440 miljonit eurot maaelu toetusteks. Suur osa uue eelarveperioodi vahenditest on suunatud põllumajandustootjate elujõulisuse (43,4% vahenditest) ning keskkonnaga (28,9% vahenditest) seotud väljakutsetega tegelemiseks. 7% rahast on kavas suunata maapiirkonna arenguks, 6,4% konkurentsivõime suurendamiseks, 3,9% ühiskonna nõudlusele vastavuse suurendamiseks põllumajandussektoris, 2,7% põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris, 2,5% sektori kaasajastamiseks teadmussiirde ja innovatsiooni abil ning 2,4% põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks väärtusahelas.
Täpsemalt saab materjalidega tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel ÜPP strateegiakava rubriigis.
