Põllumajandusloomade aretus aitab tõsta Eesti loomakasvatuse konkurentsivõimet ja kindlustada ettevõtete majanduslikku tasuvust. 13. mail toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja aretuskonverentsil tutvustatakse uusi aretustunnuseid ja trende, mida lisaks produktiivsusnäitajatele põllumajandusloomade aretuses silmas pidada ning millega on võimalik toetada meie karjakasvatajate aretusvalikuid.
„Eesti põllumajandusloomade aretus on väga pikkade traditsioonidega. Selle kinnituseks on meie piimakarja kõrged produktiivsusnäitajad – oleme piimatoodangult lehma kohta Euroopas teisel kohal. Lisaks meie tõukarja tuntus välisriikides, mis võimaldab teostada tõuveiste eksporti,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Tanel-Taavi Bulitko.
„Lihaveisekasvatussektoris oleme teinud viimastel aastatel olulise arenguhüppe – üha rohkem lihaveised kaasatakse jõudluskontrolli, mis on eduka aretustöö eeldus,“ jätkas Bulitko. Alustatud on Eesti veiste genoomtestimisega, mille abil on võimalik Eesti parimaid loomi võrrelda teiste riikide populatsioonidega.
Konverentsi ettekanded annavad erialainimestele hea võimaluse saada välisriikide tunnustatud ekspertidelt ülevaade, millises suunas maailma aretustöö liigub. Konverentsil jagavad oma teadmisi ja kogemusi veisekasvatuse valdkondade aretustööst Anneke Talsma (ALTA GENETICS, INC / Holland), Dany Pierre Rondeau (Semex / Kanada), Thierry Pabiou (ICBF / Iirimaa), Andrew Cromie (ICBF / Iirimaa). Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli Asi geneetilise hindamise juht Mart Uba räägib Interbeefist ja lihaveiste geneetilisest hindamisest Eestis.
Teist korda toimuvale põllumajanduskoja aretuskonverentsile on lisaks veisekasvatusele kaasatud ka lammaste aretust puudutavad teemad. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Vallo Seera tutvustab Eesti valgepealise ja Eesti tumedapealise lambatõu komponent- ja parandajatõugude jõudlusnäitajaid ja nende kasutamise mõju valgepealisele ja tumedapealisele lambatõule. Lambakasvatuse aretustöös toimub kohalike tõugude ajalooliselt oluliste tunnuste hoidmine ning täiustamine läbi välisriikidest aretuskomponentide sissetoomise, et kaasaegsest geneetilisest materjalist osa saada. Nii eesti valgepealise kui eesti tumedapealise lamba aretuse eesmärgiks on aretada kohalikesse oludesse sobivaid ja turunõudlusele vastavate heade lihaomadustega lambaid. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit juhindub aretustöös eesmärgist muuta lambakasvatus Eesti oludes tasuvamaks ja atraktiivsemaks majandusharuks.
Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit ja sellel osalemine on tasuta. Konverentsi kava ja info leiab EPKK kodulehelt.
