Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

Foto: pixabay.com

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 20. aprillil rahvusvahelise veebiseminari, millel arutati EL ühise põllumajanduspoliitika keskkonnameetmete rakendamist alates 2023. aastast. Seminaril osalesid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani põllumajandusorganisatsioonide esindajad, kes tutvustasid strateegiakavade ettevalmistamise seisu ja siseriiklikke valikuid keskkonnameetmete kavandamisel.

Euroopa roheleppes seatud ambitsioonikad eesmärgid loodetakse suurel määral saavutada ÜPP keskkonnameetmete abil. Põllumehed seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas vähem kui kümne aastaga saavutada EL strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke: vähendada taimekaitsevahendite kasutamist 50%, vähendada toitainete kadu 50%, mis omakorda tähendab väetiste kasutamise vähendamist 20% ning suurendada mahepõllumaa osakaalu 25%-le. Roheleppe eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon andnud kõikidele liikmesriikidele soovitused.

“Balti riikides ja Põhjamaades on põllumajandustootmise tingimused ning väljakutsed sarnased. Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamise lähtepositsioon on aga riigiti üsna erinev, millega tuleb arvestada eesmärkide seadmisel. Seminari eesmärgiks oli õppida meiega sarnaste riikide kogemustest ja parimatest praktikatest, kuidas valmistuda ÜPP meetmete rakendamiseks alates 2023. aastast,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Eesti on taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise seisukohalt üks säästlikumaid riike Euroopas. Kuid strateegia „Talust taldrikule“ ambitsioonikad eesmärgid valmistavad meile muret, sest ka tulevikus on oluline tagada taimede tõhus kaitse haiguste eest ning vältida resistentsuse teket,” ütles põllumajanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

“Juhul kui Eesti puhul kehtestada näiteks 50% pestitsiidide kasutamise vähendamise eesmärk, siis võib veelgi väheneda huvi uute taimekaitsevahendite Eesti turule toomise vastu. Oleme niigi olukorras, kus alternatiivide olemasolu on piiratud ja turul on juba praegu liiga vähe üksteist asendavaid tooteid, mis soodustab resistentsuse teket,” lisas ta.

Põllumajanduskoda leiab, et taimekaitse valdkonnas tuleb keskenduda taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide vähendamisele ja integreeritud taimekaitse rakendamise soodustamisele. Analoogne on olukord väetiste kasutamisel, kus lisaks suhteliselt tagasihoidlikele kasutamise kogustele arvestavad Eestis seatud väetamisnormid juba taimekasvu vajadust ja bilansipõhisust.

Mahepõllumaa suurendamise eesmärgi osas on Eesti stardipositsioon väga hea – pea veerand põllumajandusmaast on mahe ja kuulume selle näitajaga ELi edukamate riikide hulka (EL keskmine 8,5 %). Seminaril osalejad väljendasid ühiselt muret, et mahepinna hüppeline suurendamine Euroopas võib viia mahetoodete turuhinna languseni ja toetusvajaduse suurenemiseni, et mahetootjate majanduslikku elujõudu säilitada. Seminaril otsustati järgmisel kohtumisel keskenduda just mahepõllumajanduse teemadele.

Eestis on välja töötatud ÜPP strateegiakava esialgsed sekkumised. Olukord on aga üsna segane, sest Euroopa Liidu alusmäärususte osas kokkulepet veel pole ning olulised põhimõtted võivad muutuda. Samuti ei ole veel selge, kuidas jaotuvad keskkonnameetmed ÜPP kahe samba vahel, mis on olulise tähtsusega meetmete rakendamise seisukohalt.

Balti riikide ja Põhjamaade põllumeeste seminaril selgus, et erinevates riikides ollakse ÜPP strateegiakavade ettevalmistustega väga erineval tasemel – üsna kaugele on jõutud näiteks Soomes ja Lätis, samas kui teistes riikides pole veel paljude valikute osas selgust.

Eelmine luguPõllumehed paluvad kevadiste põllutööde ajal kaasliiklejatelt tähelepanu ja kannatlikkust
Järgmine luguValmis keskonnamõjude hindamise programm CAP’2ER®