Keskkonnafoorum on järelvaadatav SIIN.
Teisipäeval, 2. märtsil toimus esmakordselt EPKK Keskkonnafoorum 2021. Foorumil analüüsiti Eesti põllumajandussektori väljavaateid muutuvate keskkonnapoliitika tingimustes ning käsitleti teemasid, mis on seotud keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkusega.
Foorumi avas Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt, kes tsiteeris EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmuse lauset: „Keskkonnahoid on põllumajanduse lahutamatu osa“. Kantsler rõhutas oma kõnes, et täna oleme olukorras, kus keskkond ja põllumajandus on omavahel põimunud rohkem kui kunagi varem – arendades põllumajandust peame hoidma keskkonda ja vastupidi, hoides keskkonda peame tagama põllumajanduse arengu. Kantsleri kõne lõpusõnad tunnustasid põllumeeste seniseid pingutusi ja andsid päevale positiivse stardi.
Päeva ennelõunase ploki, mis käsitles peamiselt ELi rohelepet võib kokku võtta lühidalt, et ees on ootusärevad ajad. Kuid ei tohi unustada, et iga väljakutsega kaasnevad ka võimalused, need tuleb osata avastada ja ära kasutada. Seda rõhutasid Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann ning Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik. Samas on vaja leida lahendus, kuidas tagada kõikide eesmärkide ja tegevuste elluviimine seadmata ohtu ettevõtete jätkusuutlikkust, toidujulgeolekut ja täisväärtuslikku toitumist.
Euroopa põllumajandustootjate esindusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen pani südamele, et meil tuleb ühiskonnana mõista, et mida keskkonnasäästlikum on toit, seda kallimaks ta muutub – odava toidu hinnaga ei ole võimalik rohepööret teha. Toidutootjate elujõulisuse tagamiseks on vaja eelistada ja ka kaitsta kohalikku tootjat. Peame arvestama, et täna on keskmine tarbija hinnatundlik ehk kohaliku toidu kallinemisel hakatakse eelistama odavamat importkaupa. See on aga tihtipeale toodetud järgides oluliselt madalamaid keskkonnanõudeid, seades sellega ohtu ka toiduohutuse ja seeläbi inimeste tervise. Ambitsioonikate rohe-eesmärkide saavutamise nimel peavad pingutama nii ettevõtjad, tarbijad kui ka riik üheskoos.
Oluliseks märksõnaks oli kindlasti ka mullatervis. Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Valli Loide toonitas, et lupjamine hoiab mullatervist ja on vajalik meede muldade toitainete tasakaalustamiseks. Kuid see eeldab koostööd ettevõtete ja ka riigi vahel, millega peaks ka poliitikate kujundamisel arvestama. Taimekasvatusjuht Sander Hiire Mäemõisa OÜ-st kinnitas, et iga põllumehe jaoks on muld tema vara ning heaperemehelik käitumine tagab terve mulla, mis kannab vilja ja on samas ka mitmekesine elukeskkond. Oluline on, et põllumees tunneks oma mulda ja selle eripärasid, kuna kõik mullad on erinevad ja vajavad erinevat lähenemist. Tuli ka ettepanek algatada Eestis mullasõbra konkurss, mis võimaldaks esile tõsta ja jagada parimaid praktikaid.
Tartu Ülikooli ökoloog ning botaanika kaasprofessor Aveliina Helm rõhutas, et põllumajandus on lahutamatu osa elurikkusest ja vastupidi ning need võivad jätkusuutlike praktikate korral olla üksteist võimendavad. Näiteks on muldade elustik kujunenud koos suurte herbivooride ja nende sõnnikuga, mistõttu on oluline, et Eesti maastikesse jääks alles kariloomad. Lisaks tõi Helm välja, et geneetiliselt muundatud organismid (GMO) on valdkond, mille kaudu saaks liikuda saagikuse suurendamise ja jätkusuutlikkuse poole. See vähendaks ka vajadust taimekaitsevahendite kasutamiseks, kui suudame aretada kliimale ja kahjuritele vastupidavaid taimesorte.
Kliimaneutraalsuse eesmärgist tulenevalt on järjest olulisem mõista tootmises tekkivaid süsinikuemissioone. Eesti ühe suurima toidutootja Agrone OÜ arendusjuht Silver Kuus jagas nende kogemust süsiniku jalajälje kaardistamisel. Hea meel, et esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et oleme ühed säästlikumad Euroopas. Näiteks oli 2019. aastal Agrone Grupi 1 kg piima tootmise süsiniku jalajälg keskmiselt 1,09 kg CO2-ekv, kui ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel on maailma keskmine 2,5 kg CO2-ekv. Lisaks on Agrone seadnud väga ambitsioonika sihi saavutada süsinikuneutraalne tootmine 2035. aastaks.
Kõik me soovime juua puhast vett ja käia veekogudes ujumas, seetõttu ei jäänud ka veekaitse teemad foorumil käsitlemata. Meie kodumerest ja selle seisundist rääkis Keskkonnaministeeriumi mereosakonna juhataja Rene Reisner, kes tõi välja, et Eesti on Läänemere kaitseks juba palju ära teinud ja saavutanud. Uue Läänemere tegevuskavaga on plaanitud mitmeid põllumajanduslikke meetmeid, mis puudutavad toitainete vähendamist ja muutmisel on ka konventsiooni põllumajandust puudutav lisa. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ann Riisenberg selgitas Eesti vete seisukorda lähtudes pinna- ja põhjaveeseire andmetest ning andis ülevaate täna rakendatavatest veekaitsemeetmetest ja tulevikuväljavaadetest.
Keskkonnafoorumi ettekanded asuvad SIIN.
Foorumil osales kokku 323 kuulajat ning osalejate aktiivsus küsimuste esitamisel ainult kinnitab põllumajanduse keskkonnapoliitikate teemade päevakajalisust.
Lisainfo: EPKK keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak, riina@epkk.ee, 552 8263
