25. aprillil toimus Tallinnas Eesti Toiduainetööstuste Liidu aastakonverents, mille raames arutati toidutööstuse ja kaubanduse suhteid ning arenguperspektiive. Vestlust juhtis AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav. Räägiti ettevõtete kasvamisest, sisemisest efektiivsusest, kaubanduse omatoodetest ehk private labelitest ja kaubanduse paindlikkusest hinnaläbirääkimistel.
Anti Orav: Kuidas plaanite kasvada järgmiste aastate jooksul?
Teet Soorm (HKScan Baltikumi tegevdirektor): Kasvu turult oodata on raske. Vaja vaadata, kuidas sisemiselt ressursse säästa. Ettevõtte seest tuleb leida efektiivsust. Ekspordi suurendamine on pigem tooraine segmendis, Eesti brändide ekspordiedusse väga ei usu.
Jaanus Vihand (ETK juhatuse esimees): Kaubanduses kasvu saavutada veelgi raskem kui tootmises. Näeme, et siiski teatav turukasv on võimalik. Kindlasti mõtleme, kuidas konkurentsidelt turuosa võita. Samas on tarbijate ostujõud oluliselt vähenenud, ca viiendiku võrra.
Kaido Kaare (AS Kalev juhatuse esimees): Kalev suutis möödunud aastal Eestis kasvada 20%. Kasv tuli läbi uute toodete, innovatsiooni ja parema turunduse. Sisemise efektiivsuse otsimine on ettevõtete igapäevane töö. Möödunud aastal lõime Kalevis platvormi, millet on kasv võimalik. Kasvu on võimalik leida nii koduturult kui ka läbi ekspordi, nt lähiturgudelt Lätis, Leedus ja Venemaal. Olgem optimistid, et erinevalt paljudest riikidest, meie turg pole vähamasti languses.
Maido Solovjov (AS Valio Eesti tegevdirektor): Olen ka positiivne ja usun, et on võimalik kasvada. Peame olema innovatsiivsed ja tooma turule uusi tooteid. Samuti on oluline, et suurendame piimatoodete tarbimist. Mahtude osas piimanduses kasvu ei näe, samas inimene on valmis ostma paremat ja kvaliteetsemat toodet ja kulutama rohkem raha ühiku kohta. Ekspordil on meid palju aidanud Valio tugev bränd, nt Vene turul on emafirma palju turundusse investeerinud, mis loob meile võimalused.
Anti Orav: Kuidas private labelid takistavad toidutööstuste arengut?
Jaanus Vihand: Private label annab võimalusi ja innovatsiooni ei takista.
Teet Soorm: Eestis private label lihatoodetes suhteliselt väike, ca 5% kandis. Taanis on private label toodete osakaal kasvanud 60%-ni. See siiski takistab innovatsiooni ja pärsib ettevõtte arengut, kuna kaubandus väga selgelt surub peale oma nõudmisi. Kui meie turul oleks private label suurema tähtsusega, siis oleks meil raske vastu panna Poola ja Saksa suurtele tootjatele. Lihasektoris takistab private label meie ettevõtete konkurentsivõimet.
Kaido Kaare: Kalevil private label kogemus puudub. Siiski usun, et private label peab ettevõttele looma lisandväärtust, nt kui on ettevõttes vaba ressurssi, mida selle kaudu realiseerida.
Maido Solovjov: Meie jaoks on koduturul private label saatanast, kui joogipiimast pool on private label, siis see meid ei rõõmusta. Välisturgudele sisenemisel annab private label kindlasti võimaluse.
Anti Orav: Kuidas suhtuda raiskamisse ja efektiivsusesse?
Jaanus Vihand: Raiskamisel ja raiskamisel on vahe. Kui jätaksime kampaaniakauba tagasi saatmata, siis pooltühja riiuli tõttu müüksime lõppkokkuvõttes veel vähem. Tootja ja kaubanduse infovahetuse osas on suuri väljakutseid, et kaup oleks kogu aeg saadaval.
Maido Solovjov: Ideaaalid on ilusad, kuid lõpuks taandub kõik hinnaläbirääkimistele.
Teet Soorm: Mul on pikk kogemus efektiivsuse otsimisel ettevõttes. Meie jaoks on teravilja maailmaturu hind määrav faktor, millal ostan ja fikseerin hinna. Siis on valikud, millist toodet ja millisel kujul müüja – elus siga, filee, pooltooted vms. Efektiivsust leiab tegelikult alati.
Kaido Kaare: Efektiivsuse otsimisel ei saa peatuda. Kaubandusega peab ja saabki rääkida ühisest efektiivsuse otsimisest. Teatud kettidega oleme seda ka teinud. Kuid välisriikides on infosüsteemidega, mis toimivad tootja ja kaubanduse vahel, mindud palju kaugemale. Eestis oleme selles osas alles lapsekingades.
Anti Orav: Ühtse infosüsteemi loomisel ja logista ühildamisel peame edasi minema ja vanad asjad uuesti lauale tooma.
Teet Soorm: Standardite ühtlustamine on samuti teema, millega edasi minna, nt kastimajandus. Tootmises on meil kõik standardiseeritud, ilma selleta me efektiivsust ja toote hinda kontrollida ei suudaks.
Ülo Kivine (AS Tere juhatuse liige): Me pole nii suur riik, et meile jätkuks kliente nii suurele kaubanduspinnale – 300 m2 kaubanduspinda 1000 elaniku kohta. Kas suudame kõiki kauplusi kogu aeg lahti hoida?
Jaanus Vihand: Me ju ei taha ka seda, et meie võimalust ostmise aja osas piiratakse. Kaubanduspinnast rääkides, siiis seda on meil tõesti väga palju. Tallinnas on 3000 inimese kohta üks kauplus. Kaubanduse osas on tulevikus vajalik suurem segmenteerimine ja spetsialiseerumine. Selleks peame oma tarbijate vajadusi ja harjumusi rohkem tundma õppima.
Anti Orav: Juba täna on kaubandusel väga palju informatsiooni, mille jagamisel saaksime aidata tööstuste tootearendust ja efektiivsuse tõstmist.
Anti Orav: Kui paindlikud on Eesti kaubanduse võimalused hindade muutmiseks, vajadusel tõstmiseks?
Jaanus Vihand: Hinade küsimus on raske ja emotsionaalne teema. Hinnatõusutaotlusi tuleb majja iga päev sadu. Kaubandus on selgelt paljud hinnatõusud ära hoidnud. Hindade tõstmine pole ainus võimalus, võimalusi on muudki, nt muuta toote retsepte ja otsida võimalusi toote omahinna alandamiseks. Tootmises on mul olnud kogemus, kus ketist väljalangemine on sundinud retsepte muutma ja muutnud meid taas konkurentsivõimeliseks.
Kaido Kaare: Kuskil on tasakaal, tarbija peab ju hinnatõusu lõpuks kinni maksma. Kui toorme hind tõuseb, siis see hinnatõus paratamatult peab edasi kanduma.
Maido Solovjov: Hindu tõsta on muidugi raske. Võime küll ettevõttest kokkuhoiuvõimalusi otsida, aga kui tooraine hind tõuseb, siis toote hinna tõus on paratamatu. Samas on mõistlik, kui hindu tõsta sujuvalt, mitte korraga ja palju.
Anti Orav: Vajame võimalust hindu paindlikumalt muuta, et ka reageerida tooraineturgudel toimuvale.
Arutelul tegi märkmeid Roomet Sõrmus
