EPKK üllitas koostöös Maaülikooli õppejõu Tiiu Ohvriliga raamatu põllumajandusturundusest. Autor kirjeldab raamatu valmimise eeldusi alljärgnevalt: Põllumajandusturundus on eriline sellepärast, et kui tavapärane turundus töötati välja juhtimisotsuste valdkonna abistamiseks ettevõtte tasandil, siis põllumajandusturundusel on mõnevõrra teine arengutaust ja -kõver. Põllumajandusturundus sündis põllumajandusökonoomika raames tavapärasest äriturundusest varem. Seda põhjusel, et põllumajandusökonoomika ülesanne on teha majandusliku tasuvuse analüüse, mis eeldavad turu teguri arvesse võtmist.
Peale põllumajandusökonoomika rakenduste muutus arenenud riikides oluliseks küsimus, kuidas korraldada põllumajanduspoliitikat. Esialgu keskenduti tootjatele stabiilset arengut garanteerivate meetmete väljatöötamisele. Nõudmise ja pakkumise seaduspärasuste tundmine põllumajandussaaduste turgudel võimaldas vastu võtta paremaid poliitilisi otsuseid. Üldteada on fakt, et põllumajandusturgude hinnad on oma nõudluse–pakkumise iseärasuste tõttu äärmiselt ebastabiilsed. Erinevate riikide põllumajanduspoliitikad on püüdnud leida võtete komplekse, mis pakuks tootjatele suuremat kindlust, sest erinevalt muudest majandusharudest pole põllumajanduses tootmise peatamine või vähendamine kiiresti teostatav. Samuti pole lihtne tootmist lõpetada ja harust väljuda.
Tänapäeval on põllumajandusturunduse üldine tasand omandanud ülemaailmsed mõõtmed nii tootmise tasandil kui ka jaotuskanali ja töötlemise poolel. Maailmaturu mõjud põllumajandusele väärtusahela kaudu on suured. Arukas pole enam rääkida põllumajandusturundusest tootja tasandil, vaid me räägime toiduketist, milles põllumajandusturundus on arenenud põllumajandus- ja toiduturunduseks. Kogu tegevus lõpeb lõpptarbijaga. Koondmõistena on lõpptarbija muutunud toiduketis omamoodi diktaatoriks. Ta muretseb globaliseerunud maailmas toiduohutuse, maailma loodusliku keskkonna säilimise, õiglase kaubanduse ja veel tuhande muu asja pärast. Tarbijad omandavad toiduketis üha suuremat mõjuvõimu, sestap taotlevad jaemüüjad tiheda konkurentsi tingimustes nende poolehoidu.
Põllumajandusturunduse uut suundumust, et suurtootmise kõrval areneb lisaväärtust pakkuv väiksemahuline tootmine, soosivad mitmel põhjusel nii poliitikud kui ka tarbijad. Lisaväärtust loov ettevõte peab põllumajandusturul tundma turunduse põhimõtteid ning olema valmis neid oma toodete realiseerimisel rakendama. Kui tootja loob lisaväärtust, võtab ta üle teatud tegevused turustuskanalis, mida tavapäraselt on täitnud vahendajad ja töötlejad. Nende tegevuste korraldamine eeldab lõpptarbija tundmist, oma turundustegevuse planeerimise oskust ja varasemast tunduvalt suurema vastutuse võtmist kogu kanalis. Tihti on otstarbekas neid tegevusi ühiselt korraldada.
Teatmikus on käsitletud põllumajandusturunduse üldprobleeme, mille mõistmine on hädavajalik poliitilistele otsustajatele, kuid põhiteadmised neist tulevad kasuks ka tootja tasandil. Raamat on suunatud ka lisaväärtust loovale ettevõtjale, kes peab omaks võtma planeerimise, sh ka turundusplaani koostamise vajaduse. Ta peab tundma üksikuid turunduse töövõtteid, mille hulgast valida enda töövõtetena kõige sobivamad, lähtudes tootja individuaalsusest ja ettevõtte toodangu spetsiifikast.
Raamatut on võimalik saada EPKKst, soovi korral tuleks saata e-kiri aadressil info@epkk.ee või helistada telefonil 600 9349 (Maire Vimb).
