Põllumajandustootjate arvestuslik reaaltulu Eestis ühe töötaja kohta kasvas Eurostati andmetel tänavu 48,4 protsenti. Kasvu vedasid eelkõige piima ja teravilja kokkuostuhindade tõus. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ei ole põllumajandustootjate tegelik sissetulek siiski nii palju suurenenud, kuid see on märk põllumehe elujärje paranemisest.
Eurostat on rahasse arvestanud kõik, mis põllul või laudas kasvab, kuigi suur osa sellest müügiks ei lähe ja tulu ei too,” seletas Seeder. „Rahasse on arvestatud näiteks nii oma loomade söödaks kasvatatud rohi või vili kui ka lehma kaalule lisandunud 100 kilogrammi. Samuti sisaldab see mittepõllumajanduslikku tulu.”
Kõige enam kasvas Euroopa Liidus arvestuslik reaaltulu ühe töötaja kohta Taanis – 54,8 protsenti. Kuues riigis – Küprosel, Soomes, Itaalias, Kreekas, Rumeenias ja Ühendkuningriikides – arvestuslik reaaltulu aga langes. ELis keskmiselt suurenes näitaja 4,3 protsenti.
„Lõppev aasta on põllumeestele olnud kahtlemata soodne, sest kuigi saagid suvise põua käes pisut kannatasid, on kokkuostuhinnad aastaga märgatavalt tõusnud,” rääkis Seeder. „Ka toetused oleme saanud tänavu tavapärasest varem välja maksta – näiteks ühtne pindalatoetus maksti pea sajaprotsendiliselt välja juba detsembri keskpaigaks.”
Ühtset pindalatoetust maksti tänavu kokku 1,1 miljardit krooni. Detsembris on põllumeestele välja makstud ka põllukultuuride täiendav otsetoetus (163,5 mln krooni), heinaseemne täiendav otsetoetus (0,83 mln krooni) ja piimasektori eritoetus (19 mln krooni).
„Summad võivad tunduda küll suured, kuid tegelikult on Eestis põllumajandustoetused ELi ühed väiksemad,” märkis Seeder. „Õnneks on seni kõik küsitlused näidanud, et Eesti inimesed mõistavad põllumajanduse toetamise vajalikkust ja näeksid hea meelega, et need summad suureneksid.”
