Eest, Läti ja Leedu suuremad põllumajandusorganisatsioonid saatsid eile Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole ja teistele komisjoni volinikele ühiskirja, milles nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele. Kirjas märgitakse, et Baltikumi põllumajandustootjad ei saa nõustuda komisjoni seniste ettepanekutega, mis jätaksid meie toetustasemed ka uuel eelarveperioodil 2014-2020 EL keskmisest tunduvalt madalamaks. „Põllumajanduse otsetoetused peaksid põhinema objektiivsetele kriteeriumidele. Toetuste tase ei tohiks üheski liikmesriigis olla vähem kui 90% EL keskmisest“, märgitakse ühisavalduses.
Ühiskirjale eelnesid konsultatsioonid mitmete oluliste EL institutsioonidega. Möödunud nädala neljapäeval kohtusid Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide juhid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmete Albert Dessi ja Luis Manuel Capoulas Santosega, et selgitada oma seisukohti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku osas. Kohtumisel Santosega osales ka Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar. Dess oli parlamendi eelmine raportöör ja Santosest saab parlamendi järgmine raportöör ÜPP reformiettepanekute osas.
Saksa konservatiiv Albert Dess rõhutas kohtumisel, et komisjoni ettepanekud valmistavad pettumust ning ta on teadlik Baltimaade probleemidest. Dessi hinnangul ei tohiks üleminekuaeg toetuste ühtlustamiseks kesta kauem kui 2020. aastani, samuti ei avaldaks Baltikumi põllumeeste olukorra parandamine liiga suurt mõju ümberjaotatavatele summadele.
Portugalist pärit sotsialist Luis Manuel Capoulas Santos rõhutas kohtumisel, et kuigi asume Euroopa erinevates otsades, on probleemid siiski sarnased. Ka Portugali otsetoetused on EL keskmisest tunduvalt madalamad. Santose hinnangul võib toetuste ühtlustamise üleminekuaeg kujuneda vältimatuks, kuid oluline on selle pikkus ja kiirus.
Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid ka Euroopa põllumeeste keskorganisatsiooni COPA presidendi Gerd Sonnleitneri ja asepresidendi Juha Marttilaga. Kohtumisel COPA eestseisusega rõhutasid Baltikumi põllumajandusjuhid, et õiglased toetused on olulised kogu EL põllumajandussektori konkurentsivõimele. Samuti näitavad uuringud, et Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste madalaid toetusi pole enam võimalik põhjendada tootmiskulude olulise erinevusega. Kuigi Baltimaade otsetoetused on kõige madalamad, siis meie põllumajanduse tootmiskulud kuuluvad ELi keskmiste hulka. Mõnevõrra väiksemad on vaid tööjõu- ja rendikulud, kuid need on otseses seoses põllumajandusettevõtete majandusliku suutlikkusega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus rõhutas möödunud reedel toimunud COPA presiidiumis, et Baltikumi põllumehed ootavad selget perspektiivi põllumajandustoetuste ühtlustamiseks. „Euroopa Komisjoni poolt eelarvekavas väljapakutud üleminekuaeg pole Eesti, Läti ja Leedu põllumeestele vastuvõetav ning seab ohtu meie põllumajanduse jätkusuutlikkuse,“ märkis Sõrmus.
Kohtumistele hinnangut andes tõdes Sõrmus, et toetustasemete ühtlustamine on äärmiselt keeruline ülesanne. Eesmärkide saavutamiseks tuleks lisaks Baltikumi põllumeeste koostööle tugevdada koordinatsiooni ja survet ka valitsuste tasemel. Lisaks põllumajandusministritele peaks sellesse teemasse põhjalikult pühenduma ka valitsusjuhid ja teised ministrid.
Eestist osalesid kohtumistel Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ja Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis Ene Kärner. Euroopa Komisjon avalikustab ametlikud ettepanekud ÜPP reformimiseks 12. oktoobril 2011.
