1. jaanuaril 2013 avaneb Eesti elektriturg täielikult konkurentsile. Nii eratarbijad kui ka ettevõtted saavad alates järgmisest aastast valida endale sobiva elektrienergia müüja. Kuna ettevõtete elektritarbimise mahud ja profiil on sageli keerukam kui eraklientidel, tasuks elektrimüüja valimisega hakata tegelema juba praegu. Elektrituru täielikuks avanemiseks on kolm peamist põhjust. Esiteks sunnib elektrituru täielik avanemine Eestis tegutsevaid elektrimüüjaid senisest palju rohkem pingutama. Kui seni on elektrimüüjad nautinud paljuski monopoolset positsiooni, siis avatud elektriturul tuleb neil palju enam vaeva näha selleks, et võita uusi kliente või säilitada olemasolevat kliendibaasi. Iga elektritarbija on vaba otsustama, millise ettevõtte käest elektrit osta ning millal elektrimüüjat vahetada. Elektrituru avanemisega jäetakse seljataha nõukogude aja pärand, kus elektri tootmine ja müük ei toimu mitte turureeglite järgi, vaid on riigi poolt viimse detailini reguleeritud. Turu avanemine on eeltingimus Eesti integreerimiseks Euroopa ja Põhjamaadega ning tagab energiajulgeoleku. Ilma elektriturgu avamata pole võimalik luua piisavalt elektri välisühendusi Soome, Läti ja muu Euroopaga ning tagada tänu investeeringutele erinevad elektritootmisvõimalused Eestis. Elektrituru avanemises lepiti kokku Eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaaegu 10 aastat tagasi. Kuigi Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult juba 2007. aastal, anti Eestile ühinemislepingus üleminekuperiood 2013. aasta 1. jaanuarini.
Sarnaselt teistele kaupadele ja teenustele Eestis kujuneb 2013. aastast ka elektrienergia hind turul nõudluse ja pakkumise tagajärjel. Elektrienergia müüjate vahel tekib konkurents ning kõigil tarbijatel tekib võimalus valida paljude müüjate, pakettide ja tingimuste vahel. Praegu on Eestis 5 vabaturule elektrimüügiga tegelevat firmat, kuid lisaks võib oodata pakkujaid näiteks Soomest, kus tegeleb elektri müügiga ligi 100 ettevõtet. Avatud turule müüjate hulka lisanduvad suure tõenäosusega ka meil tegutsevad suuremad ja aktiivsemad võrguettevõtjad. Elektri varustuskindluse kogu Eestile tagab süsteemihaldur Elering, kes on teistest turuosalistest sõltumatu ning kuulub energiajulgeoleku tagamiseks Eesti riigile.
Alates 2013. aastast saavad kõik vabalt valida elektrienergia müüja ning hinnapaketi. Laias laastus on võimalik valida kolme variandi vahel. Esiteks börsihinnast sõltuv pakett, kus madala tarbimise perioodil saab nautida soodsaid hindu (kevadine suurvesi, suvi), samas tuleb valmis olla hinnatõusuks suure tarbimiskoormuse perioodil (külmad talved jne). Eelarvestamine ja kulude planeerimine on selliste pakettide korral keerukam.
Teiseks võimaluseks on fikseeritud paketid, kus lepitakse kokku elektri hinnas teatud perioodiks. See võimaldab ettevõtjal suhteliselt täpselt oma kulusid planeerida, kui elektri tarbimismahud on seniste arvete alusel prognoositavad ega ole ette näha elektritarbimise hüppelist kasvu. Selliste pakettide korral makstakse kokkulepitud hinda ka siis, kui elektribörsil on parasjagu kujunenud soodsam hinnatase. Samas on ettevõtja maandanud kõrge börsihinnaga perioodidest tulenevad riskid kulubaasile.
Kolmandana hakkavad elektrimüüjad ilmselt pakkuma kombineeritud pakette, kus teatud osa hinnast on mingiks perioodiks fikseeritud, osa sõltub aga hetke börsihinnast. Siin on sarnasus laenutoodetega, kus tagasimakse suurus sõltub “ujuvast” Euribori määrast ning fikseeritud riskimarginaalist.
Ühegi ettevõtte varustamine elektriga ei katke hetkeski ka siis, kui klient mõne elektrimüüjaga 1. jaanuariks 2013 lepingut ei sõlmi. Kui ettevõtte liitumispunkt on elektrivõrguga ühendatud madalpingel suurema kui 63-amprise peakaitsmega või liitumispunkt asub keskpingel, siis müüb elektrit vastava piirkonna võrguettevõte bilansienergia hinnaga. Bilansienergia hinna arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks nii ostetud kui müüdud bilansienergiale. Tähtis on meeles pidada, et bilansienergia hind on praktiliselt selle tunni kõrgeim elektrienergia hind. Selle arvutamisel kasutatakse sisendina lisaks süsteemi bilansienergia hinnale ka kõiki kulutusi, mida Elering teeb süsteemi bilansi hoidmiseks tunnisiseselt. Bilansienergia hinnast saab ülevaate Eleringi veebilehelt ning samuti Eleringi koostatud elektrisüsteemi igakuistest kokkuvõtetest, mis on kättesaadavad http://elering.ee/analuusid-ja-kokkuvotted/.
Juriidilised isikud, kes on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsmega, saavad elektrimüüja valimata jätmisel kasutada sarnaselt kodutarbijatega üldteenust. Ka sel juhul müüb elektrit vastava piirkonna võrguettevõte, kuid elektrienergia hinna aluseks on eelmise kuu kaalutud keskmine börsihind, millele lisanduvad elektri ostmiseks tehtud mõistlikud kulud ja mõistlik kasum. Üldteenuse hind on Konkurentsiameti pideva vaatluse all.
Kui tarbija valitud elektrimüüja pankrotistub või lõpetab tegevuse, tagatakse elektrivarustus üldteenuse või bilansielektriga seni, kuni tarbija valib uue elektrimüüja.
Nagu praegu, nii ka uuel aastal ei saa vahetada võrguettevõtjat, kes elektrienergia iga tarbijani toimetab: see jääb igal tarbijal samaks. Kuna võrguteenuse näol on tegemist loomuliku monopoliga, kooskõlastab võrguteenuse hinna ka edaspidi Konkurentsiamet.
Milliseks kujuneb elektri hind?
2013. aastast kujuneb elektrienergia tegelik hind elektribörsil ning seetõttu ei tea enne turu reaalset avanemist hinda täpselt keegi. Reguleeritud turul kaubeldava elektrienergia hind on olnud senini vabaturu hindadest odavam tänu riigi toetustele. Samuti on Euroopa Liidu senine saastekvootide poliitika olnud Eesti jaoks soodne ehk seni oleme saanud odavat elektrienergiat looduse ja tuleviku arvelt.
Turu avanemine pole iseenesest elektri kallinemist tingiv tegur – elektri hind tõuseks sõltumata turu avanemisest. Eeskätt tõstavad elektri hinda kogu Euroopas ja ka Eestis 2013. aastast muutuvad CO2 heitmekaubanduse reeglid, mille kohaselt tuleb põlevkivielektri tootmiseks hakata heitmekvooti ostma. Seni on aga elektritootjad saanud seda kvooti tasuta. Veelgi suurem oleks aga hinnatõus ilma elektriturgu avamata. Nimelt jõuaks siis meieni valdavas osas põlevkivist ja teistest taastumatutest allikatest toodetud elekter nagu seni. Kuna heitmekvootide ostuhind mõjutab just selliseid elektritootmisviise, siis oleks sel 100% mõju ka tarbijalt küsitavale elektrihinnale. Avatud turul ostetakse aga elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro- , päikese- ja muude taastuvenergia liikidega. Kuna sel viisil elektri tootmiseks pole saastekvooti vaja ka edaspidi, tasakaalustab taastuvenergia osakaal heitmekvoodi hindade mõju elektri maksumusele ning piirab igaühe elektriarve suurenemist avatud elektriturul.
Elektrienergia hind ja elektriarve ei ole sama. Elektriarve koosneb võrgutasudest, elektriaktsiisist, käibemaksust, taastuvenergia tasust ning alles viimasena elektrienergia enda hinnast. Võrguteenuse tasu, mis moodustab kolmandiku kodutarbija elektriarvest, kooskõlastab ka elektrituru avamise järel Konkurentsiamet. Lisaks moodustavad sama suure osa elektriarvest taastuvenergia tasu ning elektriaktsiis, mida turu avanemine ei mõjuta. Elektrienergia hind moodustab tavatarbija arvest vaid ligi kolmandiku.
Kuidas valida elektrimüüjat?
Iga tarbija saab endale elektrimüüja valida nii enne elektrituru avanemist 2012. aasta teises pooles kui ka pärast turu avanemist. Lepingu uue müüjaga võib sõlmida kasvõi igal kuul, vahetamiste arv ei ole kuidagi piiratud. Elektrimüüja vahetamine on sarnane telefoni- või mobiilioperaatori vahetamisele: tarbijal tuleb sõlmida leping uue elektrienergia müüjaga, kes ise lõpetab lepingu senise elektrimüüjaga.
Elektrimüüjat ei saa valida need elektritarbijad, kellel pole sõlmitud võrgulepingut otse võrguettevõttega ning kes tarbivad elektrit kellegi teise võrguühenduse kaudu. Sellisteks alltarbijateks on näiteks kaubanduskeskuste ja ärihoonete rentnikud. Nendele tarbijatele müüb elektrit kas kinnisasja omanik või haldur, kes ka elektrimüüja valib. Samas saab hoone omanikule või haldurile esitada oma soovi osaleda elektrimüüja valikuprotsessis.
Elektrimüüja valimine on nagu iga teenusepakkuja valik: ei tasu otsustada kohe esimese pakkumise laekumise järel. Pakkumised tasuks võtta vähemalt kolmelt elektrimüüjalt. Kindlasti on üheks olulisemaks valikukriteeriumiks elektrimüüjate pakutav hind. Pakkumisi võiks võrrelda elektribörsil Nord Pool Spot kujunevate hindadega
http://www.nordpoolspot.com/. Samas tuleb arvestada, et elektribörsil kujunevad hinnad on pidevas muutuses.
Eelistada tasuks neid elektrimüüjaid, kes on liitunud elektri avanemise hea tahte koostööleppega ning võtnud endale vabatahtlikult kohustuse vältida tarbijate eksitamist. Neil müüjatel on õigus kasutada Avatud 2013 märki. Nimekirja hea tahte leppega ühinenud elektrimüüjatest näeb veebilehelt
www.avatud2013.ee, kust leiab rohkelt infot elektrituru avanemise kohta.
