22.-23. novembrini toimunud ülemkogul arutati ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020. Kuigi riigijuhid kokkuleppeni ei jõudnud, siis läbirääkimiste teksti jõudis esimest korda Balti riikide erisus põllumajanduse otsetoetuste osas. Selle kohaselt tõuseksid meie otsetoetused hektari kohta 2020. aastaks jooksevhindades 196 euroni, mis on 75% EL keskmisest.
Kuigi toetuste iga-aastane täpne suurus aastatel 2014-2020 tekstis ei kajastu, siis komisjoni esialgset eelnõu aluseks võttes arvutasime toetuste taseme hektari kohta (vt joonist). Olgu märgitud, et tegemist on tinglike numbritega, mis põhinevad 2009. aasta toetusõiguslikul pindalal. ÜPT pindala on Eestis kasvanud, mistõttu ei hakka need summad paraku üks-ühele kajastuma iga põllumehe pangakontol ning nende põhjal võib arvutada vaid põllumajandussektori toetuste kogumahtu uuel eelarveperioodil.
Selleks, et võrrelda ülemkogul saavutatut otsetoetuste senise tasemega, on graafikul toodud ka 2012. ja 2013. aasta arvestuslikud toetused (ühtne pindalatoetus ja siseriiklik lisamakse jagatuna 2009. aasta ha arvuga). Kui peaministril oleks olnud võimalus pakutud tekstiga nõustuda, siis oleksid põllumajanduse otsetoetused 2014. ja 2015. aastal käesolevast aastast madalamad. Sellega EPKK kindlasti nõustuda ei saa. Valitsuse eesmärgiks on, et meie toetuste tase oleks alates 2014. aastast igal aastal vähemalt sama suur nagu Rumeenial. See on meie hinnangul minimaalne eesmärk, mis hoiaks ära toetuste languse.
Kui ülemkogu laual olnud teksti kohaselt saaks Eesti uuel perioodil seitsme aasta jooksul põllumajanduse otsetoetusi jooksevhindades 971,5 miljonit eurot, siis Rumeenia tasemeni jõudmiseks tuleks juurde kaubelda veel 127,4 miljonit eurot.
Joonis: Otsetoetuste tase vastavalt ülemkogu läbirääkimiste hetkeseisule (EUR/ha)
Allikas: Läti põllumajandusministeerium ja EPKK arvutused
Ülemkogul pakutud põllumajandustoetuste tõus võib olla näiline
Käesoleval perioodil (2007-2013) makstakse EL eelarvest seitsme aasta jooksul ühtset pindalatoetust kokku 498,7 miljonit eurot. Lisaks on Eestil olnud õigus riigieelarvest maksta 301,1 milj eurot täiendavaid otsetoetusi (reaalselt on riigieelarves selleks eraldatud 253,9 milj EUR). Nii kujuneb käesoleva perioodi otsetoetuste lubatud mahuks 799,8 milj eurot. Seega võib otsetoetuste osas ülemkogu tulemustega (971,5 miljonit eurot otsetoetusi) justkui rahule jääda.
Eelkõige rõõmustab valitsus, sest toetused jooksevhindades suurenevad ja koormus riigieelarvele tunduvalt väheneb. Sektori seisukohalt on rõõmuks vähem põhjust, kuna inflatsioon sööb suures osas otsetoetuste tõusu ära ja maaelutoetusi tahavad riigijuhid samuti kärpida. Sektori rõõmu pidurdab ka eelpool mainitud toetusõigusliku põllumajandusmaa pinna suurenemine, mis üksikettevõtete jaoks lahjendab toetuste mahtu. Muret tekitavad ka ühise põllumajanduspoliitika raames kavandatavad muudatused, mis tõstavad tootmiskulusid
Käesoleval perioodil on Eestil võimalik kasutada 723,7 miljonit eurot EAFRD vahendeid (koos Eesti riigi poolse kaasrahastamisega 935 miljonit eurot) maaelupoliitika toetamiseks. Ülemkogu laual oli ka ettepanek, mille kohaselt maaelupoliitika vahendeid 9% võrra kärbitakse. Kui sama suur kärbe kajastuks ka Eesti maaelupoliitika vahendites, siis tähendaks see võrreldes käesoleva perioodiga vähemalt 65,1 miljonit eurot EL poolse toetuse vähenemist. Kärbe võib tegelikult kujuneda suuremakski, sest osad liikmesriigid on läbirääkimiste teksti saanud maaelu vahendite osas erikokkulepped. Maaelu arengukava kogukärpe suurus sõltuks ka sellest, kas EL poolseks kaasfinantseerimise määraks jääb 75% või 85%. Laual on 75%, mis tähendaks suuremat koormust riigieelarvele, kuid ka suuremat toetust sektorile.
Kui vaadelda ÜPP mõlemaid sambaid koos, siis maaelupoliitika 9% kärpe korral võib 2012. aasta jääda suurimate põllumajandustoetustega aastaks. Kõik arvutused on siiski tinglikud ja lõplik tõde saabub loodetavasti hiljemalt veebruaris.
Joonis: Otsetoetused (ÜPT + top up) ja maaelupoliitika EL poolne osa (EAFRD; aastatel 2014-2020 arvestades 9% kärbet; graafik ei kajasta MAK Eesti-poolset kaasrahastamist) jooksev- ja püsihindades, miljonit EUR
