Täna, 1. novembril algusega kell 10 toimub Eesti Maaülikoolis „Maakonverents“, kus arutatakse, milline on Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tulevik ning kuidas seda mõjutavad erinevad planeeringud. „Maailmas kasvab järjest enam nõudlus toidu järele ja nii tõuseb aina enam hinda ka põllumajandusmaa. Prognooside kohaselt võiks Eestis kasutatav põllumajandusmaa ulatuda lähiaastail juba ühe miljoni hektarini,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Küsimus on aga selles, kuidas Eesti põllumees jääks ikka oma maa peremeheks ja väärtuslikku põllumajandusmaad kasutataks toidutootmiseks.“
Ministri sõnul on lähiajal kõige suuremad väljakutsed, kuidas kaitsta ja säilitada viljakat põllumajandusmaad ja tagada põllumajandustootjate konkurentsivõime kasvavata maa- ja maarendihindade juures. „Samuti on probleemiks rendimaade suur osakaal ja põllumajanduse otsetoetuste minek maaomanike, mitte tegelike maaharijate kätte,“ sõnas minister.
Maakonverentsil arutelevad Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tuleviku üle põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Triinu Rennu Maa-Ametist, Alar Astover ja Siim Maasikamäe Eesti Maaülikoolist, Priit Penu Põllumajandusuuringute Keskusest,Heikki Kalle Hendrikson&Ko-st ning põllumees Märt Riisberg.
Maakonverentsi ettekanded käsitlevad Eesti maaõigust, maakasutust ja selle muutusi, planeeringute, sh Rail Balticu rolli maakasutuse suunamisel, põllumajandusmaa tulevikku jpm.
Eestis on PRIA andmetel 2013. aastal 951 447 hektarit põllumajandusmaad, millest 628 090 hektarit on põllumaad ja ülejäänu rohumaa. Põllumajandusmaa kasutamine on alates 2003. aastast tõusnud ning prognooside kohaselt kasvab põllumajandusmaa pind lähiaastail veel. Haritavast maast 51,1%-l kasvatatakse teravilja.
Lisainfo ja ajakava: http://avatudylikool.emu.ee/konverents
