Kaspar Järvala, Jaanus Kaljula ja Priit Puuorg näitasid Venemaa lahtistel künnivõistlustel, mida Eesti mehed oskavad – Kaspar võistleja ja Eesti künniasja tutvustajana, Jaanus Kaljula abimehe ja tõlgina ning Priit ühena kolmest kõrgemat masti kohtunikust. Võistlus toimus Venemaal Suzdalis 2.- 7. juunil. Kohtunikel on künnivõistlustel oluline roll. Meistrivõistluste peakohtunik oli Grigori Malejev Venemaalt, abid Hollandi künniorganisatsioonist ja Eestist noor künnimees Priit Puuorg.
Palju ei puudunud, et Kaspar oleks korranud Eesti künnivõistkonna ülekaalukat võitu 1977. aastal Suzdalis Venemaal. Veel enne lõputseremooniat olid kõik kindlad, et meetrikõrgune võidukarikas kuulub Eesti künnimehele, kellel oli kõige ilusam künd ja selle eest saadud kõrgemad punktid. Kahjuks selgus, et tehtud oli üks künniviil vähem ja eksimuse eest mahaarvatud 20 punkti langetasid mehe viiendaks. Tehti maksimum trahv, sest juhendi kohaselt võis eksimuse eest trahvida 1-20 punktiga.
Kaspar Järvala andis nädala jooksul ka rohkelt intervjuusid Vene meediale. Neid fotosid ja intervjuusid, mis Kaspari künni juures tehtud, võib internetiavarustest ja Venemaa telekanalitest ohtralt leida.
“Jaanus, kes aitas tõlkida, ütles lõpuks, et ta juba teab, mida ma räägin,” jutustas Järvala intervjuude andmisest. Kasparil oli harukordne kohtumine ka esimese NSVLi künnitšempioni Jegveni Nizovskihhi pojaga, Venemaa 2013. aasta künnimeistri Jevgeni Nizovskihhiga. Kasparil oli tema jaoks kaasas kolm fotot 1968. aasta künnivõistlustest Eestis. Ühel neist on Jevgeni seenior autasustamisel koos meie tippkündja Kustas Lundiga. “Kutsusin Jevgenit Eestisse künnivõistlustele. Ta oli meelespidamisest liigutatud. Kohtusime tagasiteel veel kord Moskvas Punasel väljakul,” rääkis Järvala.
Meie künnimees leidis Suzdalis kolleegide seast uusi tuttavaid. Ühe ala meestel jutt klappis. Praegused künnimehed uurisid ka Kasparil kaasas olnud 1960. aastate künnivõistluste pilte. “Ei teatud ega usutudki, et kunagi meil sellised künnivõistlused olid,” kommenteeris Järvala huviliste emotsioone.
“Kõigile anti ühesugused traktorid ja adrad, millest osa olid ikka nii kõverad, et neid õigesti kündma seadmine nõudis aega ja vaeva. Treeningpäeval sain adra nii hästi jooksma, et korraldajad saatsid teised kündjad minu juurde õppima, kuidas atra reguleerida. Millegipärast anti see traktor ja ader esimesel võistluspäeval hollandlasele ja mulle näidati teist komplekti. Ega ma vaielda saanud, aga seda atra ei jõudnud ma enam reguleerida, sest kohe tuli minna kündma,“ ütles Järvala. „Tuletasin siis kõik Ianiga (Ian Daniel on Kaspar Järvala künnitreener) kasutatud võtted meelde ja pingutasin. Et alagrupis jäin kolmandaks, polnud hullu, sest finaali pääses 10 paremat. Eelvõistlusel teenisin 10 trahvipunkti selle eest, et korra tulin traktorilt valelt poolt maha. Finaaliks loositi adrad uuesti. Finaalis tuli mul elu ilusaim algusvagu! Võistlustükk sattus mulle lohkude ja küngastega, aga ega teistelgi palju siledamad pinnad olnud. Algusvagu andis kindlust ja edasi läks sama korralikult.”
Otse võistlusplatside kõrval oli raskeveohobuste demonstratsioon. „ Juba kündmise ajal märkasin silmanurgast, et kohalikud ei saa kuidagi hobuse veokile laadimisega hakkama. Esimesed künnimuljed Jaanus Kaljulaga jaganud, vedasin ühe korraldajaga kihla, et panen selle hobuse 5 minutiga auto peale. Tulime Jaanusega sellega lahedasti toime,” rääkis naljatades Järvala, kes oli Kehtna tehnikumis õppides harrastanud ka ratsasporti ning tunneb hobuseid niisama hästi kui tehnikat.
Kui kõigil võistlejatel on ühesugused traktorid ja adrad, sõltub tulemus suuresti varasemast tehnilisest kogemusest. „Mõni komplekt võis teistest parem olla, aga seda ette ei teadnud, missugune mulle sattub. Hollandi kündja ja tema treener tunnistasid, et nemadki ei saanud finaalis oma loosiatra nii hästi kündma nagu mina,” rääkis Eesti künnimees. Kaspar Järvala arusaamist mööda oli Hollandi ekspert ja kündja Venemaale kutsutud seepärast, et Venemaal soovitakse künni Euroopa meistrivõistlusi korraldada.
Venemaa meistrivõistlustel võisteldi ainult pöördatrade klassis. 2012. aastal oli osavõtjaid 23, mullu 18 ja tänavu 38. Künnivõistlused võitis hollandlane Rienko Jan Werkman, teise koha ja samas Venemaa arvestuses esikoha ning auhinnatraktori Agromaš 85TK sai Rjazani oblasti mehhanisaator Andrei Šal. Meie künnimees Kaspar Järvala sai 5. koha.
Eestlaste Venemaa künnivõistlustele jõudmine oli maikuus asutatud Kaspar Järvala künniklubi esimene ettevõtmine. Septembris on künniklubil plaan koos kohalike põllumeestega tähistada 50. aasta möödumist Kehtnas peetud esimestest künnivõistlustest. Sel päeval demonstreeritaks, õpetataks ja hinnataks kündi. Kõik piirkonna künnimehed ja entusiastid on oodatud toetama ja osalema künnissimmanil.
Kaspar ajab künnivõistluste asja südamega
Tatoli ASi juhatuse esimee Mait Nõmmsalu kommentaar:
Meie koostöö nii Rodnas OÜ kui Kaspariga on olnud pikk ja positiivne. Oleme Kasparit tehnika poole pealt aidanud. Kaspar ajab künnivõistluste asja südamega, ega see muudmoodi võimalik olegi, sest sellised võistlused-reisid saavad teoks ju suures osas meeste omast ajast ja vahenditest.
Kaspar on tõeline fanaatik ja teeb head koostööd teiste künnihuvilistega. Eestis on vaid üks suur künnivõistlus ja seega tuleb otsida kogemusi mujalt maailmast – vaadata tehnikat, õppida uusi künnivõtteid ja suhelda muu ilma kündjatega. Oluline on ju ka see, et olgu tegu mistahes rahvusvahelise võistlusega, saab meie riik jälle positiivse poole pealt tuntumaks.
Põldurite pere Nizovskihh
Kui Kaliningradi oblasti Gurjevi rajooni Gurjevi-nimelise kolhoosi mehhanisaator Jevgeni Nizovskihh 1968. aastal 29. septembril Tartu näidissovhoosis peetud esimestel üleliidulistel künnivõistlustel ratastraktorite klassis tšempioniks krooniti, oli tema noorim poeg Jevgeni neljaaastane. Kõik neli poega kippusid isa traktorirooli. Noor Jevgeni kündis juba 10aastasena. VII klassi õpilasena võitis ta rajooni koolinoorte künnivõistlused. Tuli kahekordseks NL noorte künnimeistriks. Vaid kaks kuud pärast armeeteenistust töötas Jevgeni linnas leivavedajana, hiljem kogu ülejäänud elu mehhanisaatorina samas kolhoosis kus isa. 2009. aastal eraldus majandist taimekasvatuse osakond, mis sai nimeks OOO Agrostandard. Firmal on 700 ha maad ja 20 töötajat. Agronoomina töötab seal Jevgeni 24 aastane poeg Nikita. 2013. aastal võitis Jevgeni Venemaa meistrivõistlused. Auhinnatraktor Agromaš 85TK on hindamatu abiline oma majapidamises, sest perel on 6 ha maad ja peetakse loomi. Osalemine 2013. aasta künni MMil Kanadas oli teenekale künnimehele esimene välisreis.
Heino Laiapea
