Põllumajanduspoliitika peab igakülgselt toetama põllumajandusressursi optimaalset kasutamist. Põllumajanduse peamiseks ülesandeks jääb ka tulevikus toidutootmine, kuid tähtsust võidab ka sektori roll tooraine ja energia tootmises. Põllumajandus- ja toidutootmine pakub ühiskonnale avalikke hüvesid, mida turg ei suuda kompenseerida, mistõttu on põllumajandustoetused vältimatud ka tulevikus.
Eesti põllumajandustootjate mitmekesine struktuur on suur väärtus, mida tuleb eelkõige maaelupoliitika raames asjakohaste meetmetega toetada.
EPKK toetab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaasajastamist ja lihtsustamist ning liikmesriikidele suurema otsustusõiguse andmist põllumajanduspoliitika meetmete kujundamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks lähtuvalt kohalikest väljakutsetest ja oludest.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukohad:
- rakendada põllumajanduse ja toidutööstuse mitmekesist struktuuri arvestades vastavalt ettevõtete suurusele ja eripärale sobivaid poliitikameetmeid, mis arvestavad sihtgrupi tegelikke arenguvõimalusi – esiteks meetmed turule ja mahule orienteeritud põllumajandustootmise soodustamiseks (eelkõige piim, teravili, sea- ja linnuliha), teiseks meetmed piiratud maaressurssi kasutavate väiksemate ettevõtete tulukuse tõstmiseks ning kolmandaks sotsiaalse iseloomuga meetmed põllumajanduslike majapidamiste toetamiseks;
- Eesti põllumajandustootjad on valmis ÜPP kohustuslike ja vabatahtlike meetmete raames panustama ambitsioonikamate keskkonna- ja kliimakaitse eesmärkide saavutamisse, kuid selleks tuleb nii ELi poolse eelarve kui Eesti riigi poolse kaasfinantseerimise näol tagada piisavad finantsvahendid ja motiveerivad toetusmäärad;
- põllumajandussektori järelkasvu soodustamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis aitavad kaasa põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris. Noorte põllumajandustootjate tegevuse soodustamisel tuleb parandada noorte ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ja rakendada terviklikku lähenemist ÜPP erinevate meetmete raames;
- rakendada otsetoetuste maksmisel aktiivse tootmise soodustamiseks tootmiskohustusega seotud toetusi EL poolt lubatud mahus ja piirata rohumaade hooldamise toetamist pelgalt rohu hekseldamisel;
- vältida meetmeid, mis soodustavad kunstlikult maa rendi- ja müügihinna kasvu, sh jätkata hektaripõhiste otsetoetuste ühetaolise maksmisega sõltumata ettevõtte suurusest. Otsetoetuste ümberjaotamisel väiksematele ettevõtetele tuleks eelkõige kasutada looma- ja kultuuripõhiste toetuste maksmist;
- mitte rakendada toetuste ettevõtte suurusest lähtuvat piiramist ja väärtustada toetuste maksmisel põllumajandusettevõtete panust maapiirkondade tööhõivesse;
- tagada võimalikult lihtsasti administreeritav otsetoetuste süsteem, seejuures soodustada suurandmete ja uue tehnoloogia kasutamist kontrolli ja järelevalvega seotud eesmärkidel, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist, seejuures tuleb siiski tagada andmevaldaja õigus oma andmetele;
- Maaeluministeeriumi allasutuste infotehnoloogilist võimekust ja taset tuleb ühtlustada ja tõsta, et toetada teadmispõhist majandamist ja halduskoormuse vähendamist maamajandussektoris; rakendada nullbürokraatia põhimõtteid;
- arendada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (PRIA) eraldiseisva asutusena, et tagada sihtgrupi tõhus ning selgelt suunitletud toetamine ja vajalike teenuste kättesaadavus. Suurendada PRIA ja teiste põllumajandusega seotud valitsusasutuste koostööd, mis viib sünergia tekkimiseni ja halduskoormuse vähendamiseni ettevõtjate jaoks;
Ausad konkurentsitingimused
Eesti põllumajandus- ja toidutootmise jätkuvaks arengupiduriks on ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames kokku lepitud ebaõiglased tingimused erinevatele ELi liikmesriikidele. Eesti põllumajanduse otsetoetused jäävad 2027. aastani kõige madalamaks EL-s ulatudes vaid ca 80%-ni keskmisest. 2-3 kordsed erinevused põllumajandustoetuste tasemetes pole õigustatud sarnaste tootmissisendite – näiteks masinate, kütuse, väetiste – hindade kontekstis.
Ka kaudsed maksud mõjutavad otseselt liikmesriikide vahelist kaubandust, mistõttu tuleb vähendada nende erisusi. Eesti tootjate konkurentsivõime tõstmiseks ELi siseturul tuleb väga täpselt jälgida teiste liikmesriikide poolt rakendatavaid meetmeid ja vajadusel nendele omapoolselt kiiresti reageerida.
Eesti võib vastavalt EL reeglitele riigieelarvest põllumehi kuni 2027. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid EL otsetoetuse tasemeid.
Eesti Põllumaajandus-Kaubanduskoja seisukohad:
- jätkata 2027. aastani riigieelarvest põllumajanduse siseriiklikku toetamist ELi poolt lubatud maksimaalses määras (ca 15,3 miljonit eurot aastas), et hoida Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet ELi siseturul;
- toetada ÜPP muutmist ühtsemaks ja õiglasemaks ning jätkata jõupingutusi, et alates 2028. aastast oleks Eesti tootjatele tagatud võrdsed konkurentsitingimused ning otsetoetuste maksmisel poleks liikmesriikide vahel suuri erinevusi;
- konkurentsimoonutuste vältimiseks pöörata senisest oluliselt enam tähelepanu kaudsete toetuste ja maksude ühtlustamisele EL liikmesriikides ning erisuste ühetaolisemale rakendamisele;
- vähendada Eestis sarnaselt teiste liikmesriikidega põhitoiduainete käibemaksu määra poole võrra, et tagada kiire inflatsiooni ohjamiseks tarbijatele mõistlik toidu hind ja toidutootjate konkurentsivõime;
- rakendada alkoholi maksustamisel tasakaalustatud lähenemist, mis hoiab piirikaubanduse minimaalsel tasemel ja väldib selle negatiivseid mõjusid riigieelarvele;
- säilitada eelolevatel aastatel põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütuse aktsiisimäär EL minimaalsel lubatud tasemel, mis aitab mõnevõrra leevendada kütuse kiire hinnatõusu ja otsetoetuste madala taseme negatiivset mõju kodumaise tootmise konkurentsivõimele;
- Eesti aiandustootmise konkurentsivõime tõstmiseks langetada maagaasi aktsiisimäära ettevõtetele, kes kasutavad maagaasi katmikalade kütmisel;
- tõhustada põllumajandussaaduste ja toidu kontrolli Eesti turul, mis aitab ära hoida ELi siseturul liikuva toidukauba erineva kvaliteedi probleeme ning tagab võrdsed konkurentsitingimused Eesti ettevõtjatele;
- luua meede laevatranspordi kulude leevendamiseks kaupade veol Eesti saarte ja mandri vahel;
