MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põhikiri
I Üldosa
1.1. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi koda) on 28. juunil 1996. aastal asutatud eraõiguslik põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate mittetulundusühing.
1.2. Koja asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.3. Koda on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on oma sümboolika, pitsat ja arveldusarved pangas.
1.4. Oma nime asemel ja dokumentidel võib koda kasutada ka lühendit EPKK või nime ingliskeelset tõlget Estonian Chamber of Agriculture and Commerce või ECAC.
1.5. Koja majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Koda juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja põhikirjast.
II Koja eesmärgid
Koja tegevuse eesmärgid on:
2.1. Soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja võrdsete konkurentsitingimuste eest seismine Eesti põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate stabiilseks arenguks.
2.2. Liikmete ja nende liikmeks olevate isikute huvide esindamine ja kaitsmine nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel.
2.4. Eesti toidu, põllumajandus- ja metsandussaaduste kvaliteedi tõstmine ning maine ja tuntuse parandamine nii kodu- kui välisturul.
2.5. Põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate horisontaalse ja vertikaalse koostöö ning ühistegevuse arendamine.
2.6. Maamajandusvaldkonna hariduse edendamine.
Eesmärkide saavutamiseks koda:
2.7. selgitab riigile ja avalikkusele põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate olukorda ja vajadusi ning teeb ettepanekuid asjakohaste meetmete rakendamiseks;
2.8. osaleb valdkonnaga seotud õigusloomes ja poliitika kujundamisel;
2.9. korraldab liikmete omavahelisi läbirääkimisi ja liikmete läbirääkimisi kolmandate osapooltega;
2.10. tegeleb valdkonda käsitleva info, sh turuinfo kogumise, töötlemise ja levitamisega;
2.11. korraldab liikmete ja teiste maamajandussektori ettevõtetes hõivatud isikute nõustamist ja täiendkoolitust;
2.12. korraldab üritusi ärikontaktide leidmiseks, konkursse, näitusi ja messe ning nendest osavõttu;
2.13. korraldab toiduainete kvaliteedi hindamist;
2.14. teostab turundustegevust Eesti toidu ning põllumajandus- ja metsandussaaduste tutvustamiseks;
2.15. teeb koostööd nii Eesti kui rahvusvaheliste partnerorganisatsioonidega;
2.16. teeb ettepanekuid maamajandusvaldkonna hariduse edendamiseks;
2.17. kaitseb oma liikmete kui tööandjate huvisid kokkulepete sõlmimisel valitsuse ja töövõtjate organisatsioonidega;
2.18. võib eesmärgipäraselt tegutseda igas valdkonnas, mis ei ole seadusega keelatud.
III Koja liikmeks vastuvõtmise, kojast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord
3.1. Koja liikmeks võetakse vastu põllumajandustootjad, põllumajandussaaduste töötlejad ja teised maamajandusettevõtjad ning mittetulundusühingud ja tulundusühistud, mille liikmeteks on põllumajandustootjad, põllumajandussaaduste töötlejad, metsa- ja maamajandusettevõtjad või nende ühingud.
3.2. Koja liikmeks vastuvõtmist taotleva mittetulundusühingu ja tulundusühistu (edaspidi taotleja) eesmärk ja tegevus, arvestades taotleja liikmeid ja tegevuse ulatust, peab olema kooskõlas koja eesmärkidega.
3.3. Koda võib taotleja liikmeks vastuvõtmisest keelduda, kui taotleja ei vasta põhikirja nõuetele, taotleja on varem kojast välja arvatud põhikirja või seaduste rikkumise tõttu.
3.4. Koja liikmeks vastuvõtmise otsustab nõukogu taotleja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele tuleb lisada taotleja põhikiri ja liikmete nimekiri. Koda võib nõuda ka teisi lisadokumente, tõendamaks taotleja vastavust põhikirja nõuetele. Nõukogu teeb otsuse taotleja liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates taotluse ja lisadokumentide kättesaamise päevast.
3.5. Liikmel on õigus kojast välja astuda igal ajal, kuid ta peab tasuma liikmemaksu ka selle majandusaasta eest, mille kestel tema liikmelisus lõppes. Loetakse, et kojast väljaastumise korral lõpeb liikmelisus päevast, mil koda saab kätte liikme kirjaliku väljaastumistaotluse.
3.6. Koja liige arvatakse kojast välja nõukogu otsusega, kui ta ei vasta põhikirja nõuetele, ei ole tasunud liikmemaksu või mõnel muul mõjuval põhjusel, milleks on seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti koja maine või huvide oluline kahjustamine. Loetakse, et liige on kojast välja arvatud päevast, mil ta sai teada nõukogu kirjalikust väljaarvamisotsusest.
3.7. Liikmelisus kojas lõpeb ka füüsilisest isikust liikme surma ja juriidilisest isikust liikme ühinemise, jaotumise või lõppemise korral.
IV Koja liikme õigused
4.1. Koja liikmetel on õigus võrdsele kohtlemisele.
4.2. Koja liikmel on üldkoosolekul õigus saada teavet koja majandusliku seisu ning juhatuse ja nõukogu tegevuse kohta, sealjuures saada tasuta majandusaasta aruande ärakiri.
4.3. Koja liikmel on õigus tarbida koja teenuseid.
4.4. Koja liikmel on õigus esitada juhatusele ja nõukogule taotlusi, nõuda nende menetlemist või taotleda juhatuse või nõukogu kaudu või seaduses sätestatud korras küsimuse arutamist üldkoosoleku päevakorras.
4.5. Koja liikmel on õigus nõuda, et koda rakendaks abinõusid nende koja liikmete suhtes, kes ei ole täitnud üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuseid.
4.6. Koja liikmetel on õigus nimetada nõukogu liikmeid põhikirja punkti 8.3 kohaselt.
V Koja liikme kohustused
5.1. Koja liige on kohustatud tasuma liikmemaksu, mille suurus ja tasumise tähtaeg koja majandusaastaks määratakse üldkoosoleku otsusega.
5.2. Koja liige on kohustatud täitma üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse otsuseid.
5.3. Koja liige on kohustatud andma tõest teavet oma tegevuse kohta, aidates nii kaasa koja eesmärkide saavutamisele.
5.4. Koja liige on kohustatud hoiduma koja maine või huvide kahjustamisest.
VI Koja liikmele kohustuste kehtestamine
6.1. Koja liikmetele võib üldkoosolek oma otsusega kehtestada põhikirjas nimetamata kohustusi.
6.2. Nõukogul on õigus anda liikmetele kohustuslikke juhiseid üldkoosoleku otsusega kehtestatud kohustuse täitmiseks.
6.3. Kui üldkoosolek annab oma otsusega teatud kohustuste kehtestamise õiguse nõukogule või juhatusele, võib nõukogu või juhatus neid kehtestada.
VII Üldkoosolek
7.1. Koja kõrgeim organ on koja liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek teeb otsuseid kõikides koja juhtimise küsimustes, mida põhikirjaga ei ole antud koja nõukogu või juhatuse pädevusse või mille otsustamist need organid taotlevad küsimuse olulisuse tõttu üldkoosolekult.
7.2. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub: põhikirja muutmine, eesmärgi muutmine, koja tegevuse suundade ja vormide määramine, nõukogu ja juhatuse aruannete ärakuulamine, revidentide või audiitorite valimine, majandusaasta aruande ja revisjoniaruande kinnitamine, aastaeelarve kinnitamine, liikmemaksu suuruse ning tasumise tähtaja kinnitamine, juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes koja esindaja määramine, muude küsimuste otsustamine, mida põhikirjast tulenevalt saab lahendada vaid üldkoosolek.
7.3. Üldkoosoleku kutsub kokku koja juhatus seaduses sätestatud juhtudel, samuti nõukogu või revidentide nõudel, kuid vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.
7.4. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord. Üldkoosoleku päevakorra eelnõu koostab juhatus koja vajadustest lähtudes ja arvesse võttes liikmete taotlusi. Üldkoosoleku päevakorra eelnõu esitatakse nõukogule kinnitamiseks.
7.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa pooled koja liikmed. Kui üldkoosolek ei ole otsustamisvõimeline, kutsutakse kolme nädala jooksul kokku uus üldkoosolek sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata seal osalevate liikmete arvust.
VIII Nõukogu
8.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek (põhikirjas ja igapäevases asjaajamises nimetatud „nõukogu“). Nõukogu on koja juhtorgan. Nõukogu suunab juhatuse tegevust üldkoosoleku otsuste ellurakendamisel ning teeb ise otsuseid koja tegevuse osas põhikirjas sätestatud pädevuse piires. Nõukogul on õigus nõuda juhatuselt teavet juhatuse tegevuse kohta. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees
8.2. Nõukogu nimetatakse kolmeks aastaks. Nõukogusse kuulub kuni kaksteist liiget. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes on koja liikme juhtorgani liige või koja liikme juhtorgani poolt volitatud füüsiline isik, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Nimetajad võivad nende nimetatud nõukogu liikme igal ajal tagasi kutsuda ja nimetada uue liikme.
8.3. Koja liikmed nimetavad nõukogu liikmed järgmiselt:
kuus liiget nimetavad põllumajandustootjad ning mittetulundusühingud ja tulundusühistud, mille liikmeteks on põllumajandustootjad ühiselt,
kolm liiget nimetavad põllumajandussaaduste töötlejad ning mittetulundusühingud ja tulundusühistud, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad ühiselt,
kolm liiget nimetavad teised maamajandusettevõtjad ning mittetulundusühingud ja tulundusühistud, mille liikmeteks on metsa- ja maamajandusettevõtjad ühiselt.
8.4. Nõukogu pädevuses on: juhatuse poolt üldkoosolekule esitatava majandusaasta aruande ja aastaeelarve läbivaatamine ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine, koja tegevussuundade kohta üldkoosolekule ettepanekute esitamine, aasta tegevuskava kinnitamine, koja liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine, juhatuse liikmete, sealhulgas juhatuse esimehe valimine ja tagasikutsumine, juhatuse liikmetega lepingu sõlmimine, juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestamine, juhatusele juhiste andmine ja selle töö kontrollimine, juhatuse esindusõiguse laiendamine ja piiramine, kinnisvara ja registrisse kandmisele kuuluva vallasvara omandamise, võõrandamise ja koormamise otsustamine, auliikmete valimine ja aumärkide andmine ning muude küsimuste otsustamine, mis käesoleva põhikirja alusel ei kuulu üldkoosoleku või juhatuse pädevusse.
8.5. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui selle liikmeteks on nimetatud vähemalt kümme isikut. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt seitse liiget. Koosolekul on igal nõukogu liikmel üks hääl.
8.6. Nõukogu valib oma liikmete hulgast kolmeks aastaks esimehe ja kuni kolm aseesimeest. Valitud esimeheks osutub isik, kelle poolt hääletas vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Valitud aseesimeesteks osutuvad isikud, kes said teistest kandidaatidest rohkem hääli. Esimehe ja aseesimeeste valimise täpsema korra kehtestab nõukogu.
8.7. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tööd, sealhulgas jaotab ülesanded aseesimeeste vahel, valmistab ette ja juhatab nõukogu koosolekuid, esindab koda suhtlemisel riigi ning välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
8.8. Nõukogu võib asutada küsimuste lahendamiseks alalisi või ajutisi toimkondi. Nõukogu kinnitab toimkondade töö korraldamiseks reeglistiku.
8.9. Nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees, nõukogu esimehe äraolekul tema määratud aseesimees vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda kalendriaastas. Koosolek tuleb kokku kutsuda, kui seda nõuab vähemalt kolm nõukogu liiget. Nõukogu koosolekud ei ole avalikud. Juhatuse liikmed, või kui juhatus on üheliikmeline, siis juhataja osaleb nõukogu koosolekul hääleõiguseta.
8.10. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise aja, koha ja päevakorra teeb nõukogu esimees liikmetele teatavaks vähemalt seitse päeva enne koosolekut.
8.11. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosolekut juhatanud nõukogu esimehe või tema puudumisel aseesimehe hääl.
8.12. Nõukogu koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
IX Juhatus
9.1. Juhatus juhib ja esindab koda, korraldab koja raamatupidamist ja varahaldust.
9.2. Üldkoosoleku ja nõukogu otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.
9.3. Juhatus annab üldkoosolekule ja nõukogule aru oma tegevusest ja teavet üldkoosoleku, nõukogu otsuse või põhikirja kohaselt.
9.4. Juhatuse liikmed valib nõukogu tähtajaliselt kolmeks aastaks. Juhatus on kuni kolmeliikmeline, juhatuses peab olema vähemalt üks liige. Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
9.5. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või juhatuse esimehe äraolekul tema poolt asetäitjaks määratud juhatuse liige. Kui juhatuses on mitu liiget, teeb juhatus otsuse juhatuse koosolekul kohalviibijate poolthäälte enamusega. Kui juhatuses on kaks liiget ja nad on eriarvamusel, tuleb pöörduda nõukogu poole juhiste saamiseks.
9.6. Kinnisasja ja registrisse kandmisele kuuluvaid vallasasju võib juhatus omandada, võõrandada või koormata ainult nõukogu nõusolekul.
X Gruppide õigused ja kohustused
10.1. Erinevate majandusvaldkondade edendamiseks on kojal kuni neli gruppi. Koja liige saab kuuluda oma majandustegevuse olemuse järgi vaid ühte gruppi.
10.2. Juhatus jaotab nõukogu heakskiidul koja liikmed majandustegevuse olemuse järgi gruppidesse ning teavitab sellest jaotusest liikmeid. Juhatus uuendab jaotust vastavalt koja liikmeskonna muutumisele.
10.3. Põllumajanduse grupi moodustavad põllumajandustootjad ning mittetulundusühingud ja tulundusühistud, mille liikmeteks on põllumajandustootjad ühiselt.
10.4. Töötleva tööstuse grupi moodustavad põllumajandussaaduste töötlejad ning mittetulundusühingud ja tulundusühistud, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad ühiselt.
10.5. Maamajanduse grupi moodustavad teised maamajandusettevõtjad ning mittetulundusühingud ja tulundusühistud, mille liikmeteks on teised maamajandusettevõtjad ühiselt.
10.6. Metsanduse grupi moodustavad mittetulundusühingud ja tulundusühistud, mille liikmeteks on metsaettevõtjad ühiselt.
10.7. Kui üks koja liige vastab mitme grupi liikme tunnustele, annab juhatus koja liikmele võimaluse gruppide vahel valida ja määrab ta liikme soovi kohaselt ühte neist gruppidest. Liikme majandustegevuse olemuse muutumisel muudetakse liikme gruppi kuuluvust tema avalduse alusel.
10.8. Grupi kõrgeimaks organiks on grupi koosolek. Grupi koosoleku kutsub kokku grupi esimees või juhatus vastavalt vajadusele või vähemalt 1/10 grupi liikmete kirjalikul nõudmisel. Grupi koosoleku kokkukutsumise kord kehtestatakse grupi esimesel koosolekul.
10.9. Gruppi juhib kuni kuue liikmeline juhatus, kes valitakse ametisse kolmeks aastaks grupi koosolekul.
10.10. Grupp valib oma liikmete hulgast esimehe ja kuni viis aseesimeest. Valitud esimeheks osutub isik, kelle poolt hääletas üle poole grupi liikmetest. Valitud aseesimeesteks osutuvad isikud, kes said teistest kandidaatidest rohkem hääli. Esimehe ja aseesimeeste valimise täpsema korra kehtestab grupp.
XI Toimkondade moodustamine
11.1. Koja liikmete, nõukogu, juhatuse või gruppide initsiatiivil võib teatud majandus- või tegevusvaldkonna edendamiseks moodustada koja toimkondi. Toimkonna liikmeteks võivad olla koja liikmed kas ühest või mitmest koja grupist.
11.2. Toimkonna moodustamiseks on vajalik koja nõukogu ja juhatuse nõusolek.
11.3. Toimkond valib oma liikmete hulgast esimehe, kes juhib toimkonna tööd. Toimkonna esimehe kinnitab ametisse koja nõukogu.
11.4. Toimkonna töökord kehtestatakse toimkonna esimesel koosolekul vastavalt nõukogu poolt kinnitatud toimkondade töö korraldamise reeglistikule.
11.5. Toimkonnal on õigus teha ettepanekuid koja gruppidele, nõukogule ja juhatusele.
XII Auliikmete valimine ja aumärkide andmine
12.1. Auliikmed valib nõukogu koja liikmete või kaastöötajate hulgast, kes oma aktiivse tegevusega on kaasa aidanud koja eesmärgi täitmisele ja omavad koja arengus ja tegevuses olulist kohta ja ning tähendust. Isik, kes ei ole koja liige, kuid valitakse auliikmeks, ei omanda auliikmeks valimisega koja liikme õigusi ega kohustusi, välja arvatud õigus võtta hääleõiguseta osa üldkoosolekust.
12.2. Aumärk väljendab koja austust, tunnustust ja tänu. Aumärk antakse aktiivsele liikmele või eriliste teenete eest isikule, kes on koja arengule kaasa aidanud. Aumärke ei anta nõukogu liikmetele nende nõukogu liikmeks olemise ajal.
XIII Koja lõpetamine
13.1. Koja tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud alustel ja korras.
13.2. Koja tegevuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse üldkoosoleku otsusega.
Kinnitatud Paides, 9. veebruaril 2016
