Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 9. aprillil Keskkonnaministeeriumile koja seisukohad Euroopa ringmajanduse tegevuskava kohta. Koda peab oluliseks Euroopa Komisjoni poolt uue Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskavaga (edaspidi tegevuskava) seatud eesmärki soodustada Euroopa konkurentsivõimelisemaks ja puhtamaks muutmist läbi kliimaneutraalse, ressursitõhusa ja jätkusuutlikku majanduse. Samuti suunda vähendada tarbimise jalajälge ning suurendada materjalide ringkasutuse määra.
Tegevuskavaga seatud eesmärgid on ambitsioonikad ning ei saa märkimata jätta selle olulist mõju põllumajandusele ja toidutootmisele. Püsitatud eesmärkide saavutamine eeldab ettevõtetelt mahukaid investeeringuid, et võtta kasutusele uued keskkonnahoidlikud tehnoloogiad. Leiame, et see on hea võimalus, kuid samas ka suur väljakutse ning tegevuskava edukaks rakendamiseks on vaja välja töötada jätkusuutlik poliitika ja programmid, mis toetaksid üleminekut kestlikule majandusele ning võimaldaksid juurdepääsu rahastamisele ja investeeringutele. Tuleb leida mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, rakendades meetmeid, mis toetavad üleminekut ringmajandusele, kuid samal ajal ei pärsi põllumajandus- ja toidutootmise jätkusuutlikkust ning konkurentsivõimet ega kahjusta toidujulgeolekut. Ei saa ignoreerida prognoosi, mille kohaselt kasvab 2050. aastaks maailma rahvaarv ligi 10 miljardi inimeseni, mis tähendab ka vajadust toidutootmise mahtu suurendada
Uute poliitikate, sh strateegiate, välja töötamisel peab arvestama eripäradega EL-i liikmesriikide majandusstruktuurides. Näiteks Eestis on toidutööstuses tegevad nii suuremad välisomandis hargmaised ettevõtted, kellel on teatud teadus- ja arendustegevuse võimalused kui ka kohalikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel sellised võimalused puuduvad. Ehk ettevõtete investeerimisvõimekused on erinevad ning sellest tingituna ka võimalused rakendada ringmajanduse meetmeid (nt uuenduslike ärimudelite rakendamine, innovaatiliste toodete arendamine, jne). Samuti võimekus kanda tootmissisendite kallinemisega seotud kulusid, mis lõpuks kajastub toote või teenuse lõpphinnas ja mõjutab omakorda tarbijat.
Järgnevalt lähemalt tegevuskavas planeeritud meetmetest:
- Soov veel enam laiendada tootja vastutuste põhimõtet. Juba täna kehtivad tootjatele ranged nõudmised, mille täitmisega on kohati probleeme. Ei saa toetada olemasolevate nõuete karmistamist läbi viimata sellega kaasneva mõju analüüsi. Siinkohal tuleb arvesse võtta toote/materjali ringlusesse võtmise võimalusi, sh olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende kättesaadavust, ning sellega kaasnevad kulud. Olulisel kohal on siin ka sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, kuna tootmisprotsessis uuenduslike lahenduste rakendamine kajastub toote lõpphinnas, mida tunnetab otseselt tarbija. Toetame lähenemist, kus toote disaini algfaasis on vajalik arvestada ringlussevõtu aspektiga, kuid rõhutame, et ka see eeldab teadus- ja arendustegevuse toetust ning selliste lahenduste rakendamist soodustavate mehhanismide (nt investeeringutoetused) olemasolu.
- Eesmärk karmistada EL turule lubatud pakendite suhtes kehtivaid kohustuslikke põhinõudeid. Oleme seisukohal, et enne kehtivate nõuete rangemaks muutmist tuleb toimima saada praegune süsteem. Olemasolevate nõuete karmistamine vaid süvendab olemasolevat probleemi ja ei paku olukorrale lahendust. Lisaks peab EL liikmesriikide andmete võrdlemine toimima ühtsetel alustel ehk peame vajalikuks ühtse inventuurimetoodika juurutamist.
- Plaan kehtestada eeskirjad muude plastmaterjalide kui polüetüleentereftalaadi ohutu ringlussevõtu kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides. Siinkohal tahame rõhutada, et juba täna on oluliselt reguleeritud toiduga kokkupuutuvate materjalide temaatika (sh plastmaterjalid) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, komisjoni määrus (EL) nr 10/2011 ja määrusega (EÜ) nr 282/2008. Seega on antud valdkonnas niigi piiratud tingimused (sh loetelu kasutada lubatud materjalidest ehk toiduga kokkupuutel ei ole võimalik kasutada igat plasti), mistõttu leiame, et täiendavate lisatingimuste seadmine ei ole asjakohane.
- Ettepanek kehtestada toidujäätmete vähendamise sihtmäär. Toidujäätmete tekke vähendamise korral on oluline teha selget vahet, mis on välditav (raiskamine) ja mis on vältimatu (kaotus). Toidukadu on üldjuhul mõistetav kui toit, mida millegipärast ei kasutata toiduna või millele ei ole leitud otstarbekohast rakendust. Toidukadude määratlemisel tuleb arvestada ka põllumajandustootjate kontrolli alt välja olevaid tegureid, näiteks ebasoodsad ilmastikuolud ja kliimamuutused, kahjurid ja haigused ning turutõrked. Kuna täna ei ole defineeritud toidukadude olemust, siis leiame, et kõigepealt on vajalik määratleda toidukao mõiste.
Lisaks lähtuvalt EL regulatsioonist ei tohi toidujäätmeid kasutada toiduks (isegi mitte söödaks), lubatud on ainult tööstuslik kasutamine. Toidujäätmed on vältimatud inimese toidu tootmiseks, kuid ei ole välistatud nende teisene kasutamine. Hetkel on toidujäätmete teisese kasutamise väljundiks biokütuse tootmine (biopiiritus) – olemas tehnoloogiline lahendus, mis ei nõua väga suurt investeeringut ja toimib ka väiksemate koguste puhul (st võimalik rakendada piirkondlikult või ühe ettevõtte tasemel). See võib olla hea lahendus soodustamaks üleminekut ringmajandusele ja jätkusuutlikule ärimudelile. Seetõttu on oluline soodustada taoliste lahenduste rakendamist kohalikul tasandil investeeringutoetuste kaudu. Euroopa vajab müümata, tarbimata ja söögikõlbmatu toidu kogumiseks ning sööda tootmiseks, biokütuse tootmiseks või biogaasi tootmiseks laiahaardelist (innovatsioon, poliitika, toetusmeetmed) lähenemisviisi.
- Plaan välja töötada toitainete majandamise lõimitud kava, et tagada toitainete jätkusuutlikum kasutamine ja stimuleerida taaskasutatavate toitainete turge. Toetame algatust ning rõhutame, et siinkohal peame oluliseks propageerida lähedalt kättesaadava toidu tarbimist ja toitumisel mitmekesisuse tagamist. Seeläbi näeme võimalust toetada kohaliku toidutootmise arengut ja soodustada mitmekesisust tootmisel (nt erinevate kultuuride/sortide kasvatamine monokultuuri/-sordi asemel, aretustegevusel kvantiteedi kõrval ka toitainete sisaldusega arvestamine).
- Ühekordsete plasttoodete kasutamise piiramine ja biomaterjalide laiema kasutuselevõtu propageerimine. Siinkohal märgime, et toiduga kokkupuutuvate materjalidele kehtivad eraldi nõuded ning tegevuste planeerimisel tuleb arvestada toidu spetsiifikaga – toit on niiske ja seetõttu on vajalik materjalide nn vooderdamine/katmine. Biomaterjalide kasutamisel on vajalik pakendite eelnev pindpineva materjaliga katmine, vastasel juhul toiduga kokkupuutel pakend laguneb. Tulenevalt eelnevalt toodust ja asjaolust, et tegemist on võrdlemisi uue lahendusega on biomaterjalidest pakendite kasutamine väga kallis, mis omab suurt mõju tarbijatele igapäevatoitude hinnatõusu näol. Seda arvesse võttes leiame, et enne meetmete kasutusele võtmist peavad olema hinnatud sotisaalmajanduslikud mõjud.
Seejuures aga toetame algatust seada biolaguneva või kompositava plasti korral konkreetsed kvaliteedinõuded. Seeläbi soodustades tarbijate eksitamise vältimist, kus müüb idee „rohelisest tootest“, mis tegelikult ei ole biolagunev või seda ainult väga konkreetsetel tingimustel.
- Plaan välja töötada süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise õigusraamistik. Tervitame Euroopa Komisjoni tunnustamast põllumajandus- ja metsandussektori potentsiaali panustada kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse kandes olulist rolli süsiniku sidumisel. Siinkohal palume täpsustada, mida see endast täpsemalt kujutab. Hetkeolukorras, kus puudub ühtne lähenemine toote keskkonnajalajälje (ingl Product Environmental Footprint) hindamiseks ning vastav nõustamismehhanism, ei saa toetada selle kohustuslikku rakendamist. Eelnevalt on vaja paika saada vajalikud taustasüsteemid, mis seda toetaksid ja mille välja töötamisel arvestatakse asjaomaste huvirühmade seisukohti.
Tänases koroonaviiruse eriolukorras on esile tõusnud, et oluline on rakendada ringmajanduse põhimõtet kohalikul tasemel. Kogemus näitab, et pikad tarneahelad sellistes eriolukordades ei toimi, vaid on vajalik tagada lühemad tarneahelad ehk tuleb soodustada ja toetada kohalikul tasemel esmavajaduste tagamist. Näeme selles potentsiaali tugevdada kohalikku ringmajandust, näiteks pakendi ringlussevõttu kadu (toidutööstuses oli probleem näiteks Hiinast toidupakendi kättesaamisega, kui oleks tagatud aga piisavas mahus pakendi ringlussevõtt kohalikul tasemel ei oleks tootjad sunnitud seda väljastpoolt sisse ostma).
Tegevuskavas esitatud lähenemisviis on hea võimalus, kuid saamas ka suur väljakutse ja tekitab mitmesuguseid murekohti, mida tuleb arvesse võtta ja hoolikalt analüüsida. Koostatav tegevuskava peab toetama põllumajandus- ja toidutootjate tänaseid jõupingutusi ringmajanduse ärimudelite juurutamisel ja keskkonnahoidlikkuse tagamisel. Toidujulgeoleku tagamise seisukohalt on äärmiselt oluline tagada sektori majanduslik jätkusuutlikus ning tasakaal keskkonnanõuete ja tootmisvajaduste vahel.
Rõhutame, et põllumajandus ja toidutootmine on elutähtsad valdkonnad, mille puhul on oluline tagada kohaliku tootmise elujõulisus. Seetõttu peame oluliseks tegevuskava põhjaliku mõjuanalüüsi läbiviimist, mõistlikku üleminekuperioodi ja piisavaid toetusmeetmeid selle rakendamiseks. Ühtlasi toetame ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu ettepanekut lükata tegevuskava arutelu kriisijärgsesse rahulikumasse perioodi.
