Maaettevõtjate ettepanekud loodavale valitsusliidule

november 13, 2016

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit tegi ühised ettepanekud loodavale valitsusliidule põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu valdkondade arendamiseks. Organisatsioonid loodavad, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks ja leida lahendusi esilekerkinud probleemidele.

Põllumajandus-, toidu-, metsa- ja maaeluvaldkonna arendamiseks on võtmetähtsusega:

  1. Tagada aastatel 2017-2020 Eesti põllumajandustootjatele üleminekutoetuste täies mahus maks­mine, et kindlustada põllumajandusettevõtetele (sealhulgas taludele) võrdsemad konkurentsi­tingi­mused ja leeven­dada põllu­majandus­sektori kriisi mõjusid. Seejuures palume 2017. aasta eelarvesse kavandada vahendid üleminekutoetuste maks­miseks 19,95 miljoni euro ulatuses.
  2. Kriisi leevendamiseks piimakarja- ja seakasvatussektorites tuleks tagada erakorralise kohanemis­toetuse võimalikult kiire maksmine maksimaalses lubatud mahus. Eelarves tuleks praegu kavandatud 7,6 miljo­nile eurole lisada puuduolevad 480 000 eurot kriisiabi maksmiseks.
  3. Eelolevatel aastatel tuleks suurt tähelepanu pöörata kriisi tõttu kannatanud sea- ja veisekasvatuse potentsiaali taasta­misele ja hoidmisele läbi tõuaretuse toetamise.
  4. Peame olema valmis järgmisteks turukriisideks ja looma tõhusad riskijuhtimise meetmed. See­juures on võtmetähtsusega äriühingu loomine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde.
  5. Toidusektori pikaajaline ja jätkusuutlik arendamine vajab valitsuse strateegilist lähenemist hõlma­tes laiapõhjaliselt põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja müügi nii sise- kui välisturgudel (sh toiduhanked). Siinjuures rõhutame, et toidu maksustamine pole lahenduseks tervisliku toitumise edendamisel ja võib halvendada vähekindlustatud elanike jaoks toidu kättesaadavust.
  6. Põllumajanduse ekspordiüksuse loomine erasektori, tugiorganisatsioonide ja riigi koostöös suu­daks tõhusalt toetada eksporti arendavaid tegevusi. Oluline on Veteri­naar- ja Toiduameti tugevda­mine.
  7. Tuleb teha jõupingutusi toiduainete tarneahela parema toimimise tagamiseks (sh ebaausate kaup­le­mis­tavade ohjamine, ühistegevuse toetamine, väiksemate talude turupositsiooni parandamine, konkurentsi­õiguse ajakohastamine jm).
  8. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) arendamine eraldiseisvate asutustena tagaks sihtgrupi tõhusa ning selgelt suunitletud toetamise ja vajalike teenuste kättesaadavuse.
  9. Ebamõistlikke ning maaelu ja metsanduse arengut pärssivaid keskkonnapiiranguid tuleks leeven­dada (sh kaotada veisefarmide kompleksloa nõue, vaadata üle toidutööstusi puudutavad sätted veeseaduses) ja ettevõtete halduskoormust vähen­dada.
  10. Nii maaelu kui biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni ning terviklikku ja strateegilist lähenemist. Eesti põllumajandusmaa ja mets on oluline ressurss, mille kasuta­mine annab riigile võimaluse majanduskasvu soodustamiseks, riigieelarve tulude suurendamiseks, ekspordi arenda­miseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades.
  11. Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus­tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsan­duse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.