Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola, Slovakkia, Rumeenia ja Horvaatia põllumajandusorganisatsioonid saatsid Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile ühispöördumise, mis puudutab Euroopa Komisjoni poolt täna avaldatavat ebaõiglast kava taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise kohustuste seadmisel. Kirjale alla kirjutanud üheksas riigis on taimekaitsevahendite kasutamine Euroopa Liidu lõikes üks väiksemaid.
Strateegiast „Talust taldrikule“ lähtuvalt võtab Euroopa Komisjon täiendavaid meetmeid, et vähendada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist ja riski 50% võrra ning ohtlikumate taimekaitsevahendite kasutamist 50% kogu ELis aastaks 2030. Strateegias märgitakse, et liikmesriikidel on erinevad lähtekohad ja suured erinevused taimekaitsevahendite kasutamisel ning sellega tuleks uute reeglite ja vähendamise kohustuste seadmisel arvestada.
„Eestis toodetud toit on väga puhas ja kvaliteetne ning paistab positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti objektiivsete seiretulemuste järgi üks maailma puhtamaid. Eurostati viimaste andmete järgi on Eesti euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Eestis on näiteks turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta võrreldes Hollandiga ligi seitse ja võrreldes Hispaaniaga üle nelja korra väiksem. Need on riigid, kust siia imporditud toit tihtilugu pärineb,“ kommenteerib ühispöördumise tausta Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on taimekaitsevahendite säästlik kasutamine väga oluline nii toiduohutuse kui keskkonnahoiu seisukohalt. „Seetõttu ongi tähtis kasutada integreeritud taimekaitse võtteid, viljavaheldust ja täppistehnoloogiaid, mida Eesti põllumehed üldjuhul ka teevad. Samas soovib Euroopa Komisjon Eestile panna täiesti ebaõiglase vähendamise kohustuse taimekaitsevahendite kasutamisel, mille saavutamine on meie niigi madalat kasutuskoormust arvestades väga keeruline,“ selgitas koja juht.
Üheksa riigi põllumajandusorganisatsioonide esindajad peavad ühispöördumises väga oluliseks, et Euroopa Komisjon täidaks oma lubadusi võtta vähendamiskohustuste seadmisel arvesse liikmesriikide erinevaid lähtekohti. Kõik nimetatud riigid kasutavad taimekatisevahendeid hektari kohta ELi keskmisest madalamal määral. Kui komisjoni ettepanekud ellu rakendada, siis peaksid paljud liikmesriigid taimekaitsevahendite kasutamist vähendama tasemele, mis on alla ühe kilogrammi või isegi alla 0,5 kilogrammi toimeainet hektari kohta. Selliste vähendamise kohustuste seadmine halvaks täielikult meie riikide põllumajandustootjate konkurentsivõime võrreldes paljude Lääne-Euroopa riikide ja muu maailmaga. Pöördumisele allakirjutanud kardavad, et see muudaks meid sõltuvaks impordist ja meie riikide toidujulgeoleku tagamine satuks ohtu. Euroopa Komisjoni eelnõu diskrimineerib ja karistab meie liikmesriike ebaproportsionaalses mahus.
Pöördumises rõhutatakse, et praegusel ebakindlal ajal, kui ELi piiride lähistel käib sõda, millel on kahjulik mõju nii ELi kui kogu maailma toiduturgudele, toidu varustuskindlusele ja kättesaadavusele ning toiduainete hindadele, halvendaks komisjoni diskrimineeriva ettepaneku rakendamine peaaegu poolte ELi liikmesriikide olukorda. Väga ambitsioonikad ja samas kohustuslikud eesmärgid taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks suurendaksid toidu tootmiskulusid (karmim järelevalve, saagikuse vähenemine), viiksid toiduainete hinnatõusuni ja suurendaksid importi kolmandatest riikidest, mis on teravas vastuolus praeguste jõupingutustega tugevdada ELi sõltumatust impordist kolmandatest riikidest ja püüdlusi toiduohutuse, toidujulgeoleku ja Euroopa impordist sõltumatuse saavutamiseks Ukrainas käimasoleva sõja valguses. Murettekitav on ka asjaolu, et taimekaitsevahendite vähendamise kohustusi tahetakse kehtestataks samal ajal, kui sajad tuhanded põllumajandustootjad kogu ELis seisavad tootmiskulude järsu tõusu tõttu väga suurte väljakutsete ees.
Üheksa riigi organisatsioonid toetavad täielikult taimekaitsevahendite kasutamisel riskide vähendamist ning kõige ohtlikumate taimekaitsevahendite turult kõrvaldamist ja asendamist ohutumate alternatiividega, mis on samaväärse tõhususe ja kuludega, kui need on põllumajandustootjatele juba kättesaadavad. Usume, et tõhus viis taimekaitsevahendite kasutamise mõju vähendamiseks on riskianalüüsil põhinev lähenemisviis, kasutades näiteks integreeritud taimekaitse võtteid või täppispõllumajanduse tööriistu, mitte liikmesriikidele kindlaksmääratud vähendamise protsente. Sobivad meetmed, mida rakendada eesmärgi saavutamiseks, peaks saama valida riiklikul tasemel.
Pöördumises väljendatakse lootust, et Euroopa Komisjon suudab oma lubadusi täita ja arvestab pöördumisele alla kirjutanud riikide põllumajanduse olukorda. Pöördumise saatnud organisatsioonide hinnangul oleks olnud õige praeguses olukorras Euroopa Komisjoni ettepaneku edasilükkamine selle aasta lõppu, et eelnõus paremini kajastada praegust geopoliitilist olukorda ja sõda Ukrainas, mille mõju Euroopa põllumajandus- ja toiduaineturule ei ole veel täielikult teada.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos teiste Balti riikide põllumajandusorganisatsioonidega teevad antud teemal tihedat koostööd ka Põhjamaadega, kus taimekaitsevahendite kasutamine on samuti tunduvalt väiksem ELi keskmisest.
