Venemaa põllumajandusministeerium teatas 1. veebruaril, et Venemaa valitsus otsustas kehtestada 2. veebruarist 1. aprillini 2022 ammoniumnitraadi eskpordikeelu. Venemaa on lämmastikväetiste osas Eesti jaoks oluline lähteriik, kuid meie väetisemüüjad püüavad tarnete tagamiseks leida alternatiivseid lahendusi.
Venemaa põllumajandusministeeriumi teatel on Venemaa siseturul tekkinud täiendav nõudlus ammooniumnitraadi järele nii põllumajandustootjate kui tööstusettevõtete poolt. „Eelkõige mitmetes Lõuna- ja Põhja-Kaukaasia piirkondades nihkub kevadkülv sooja talve tõttu mitme nädala võrra ja algab veebruaris, mis tekitab juba suurenenud nõudluse lämmastikväetiste järele,“ märgitakse teates.
„Seega võimaldab ekspordipiirang tagada kodumaistele põllumeestele vajaliku koguse ammooniumnitraati kõige olulisemal tarbimisperioodil jaanuarist märtsini. Ekspordipiirang hoiab ära suure nõudluse tingimustes seda tüüpi väetiste hinnatõusu praegustes tingimustes,“ ütles Venemaa põllumajandusminister Dmitri Patrušev.
2021. aasta esimese 11 kuu jooksul imporditi Eestisse kokku 302,9 tuhat tonni mineraalset lämmastikväetist, millest Venemaa osa moodustas 198,6 tuhat tonni ehk 65,6%. Möödunud aastal moodustas lämmastikväetiste import veebruaris ja märtsis ca 10% Venemaalt aasta jooksul toodud lämmastikväetisest.
Ettevõtte Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum nentis täna Harjumaal Laitses toimunud talveseminaril, et Venemaa otsus tekitab probleeme, aga leida tuleb muud võimalused ja teised tarnijad, et põllumajandustootjad oma tellitud kauba kätte saaksid. Baltic Agro arendusjuht Margus Ameerikas lisas, et eks selliseid piiranguid on Venemaa ka enne teinud ja seda selleks, et tagada esmalt oma maa põllumeestele vajalik väetisekogus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale on eksperdid andnud hinnangu, et läheme uuele kevadhooajale vastu olukorras, kus põllumeestel on olemas umbes kaks kolmandikku vajaminevatest väetistest ja kolmandik on puudu. Lämmastikväetiste hinnad on seoses kõrge gaasihinnaga aastaga kasvanud ca 2-3 korda. Gaasituru kriis on pikemaks ajaks mitmed Euroopa väetisetööstused seisma pannud. Väetise kõrgete hindade ja kättesaadavuse tõttu prognoositakse sellel hooajal väetiste kasutamise vähenemist, mis omakorda võib kaasa tuua saagilanguse. Praeguses olukorras muutub eriti tähtsaks täpisviljelus, et väetiste puudujääk kompenseerida tarkade viljelusvõtete ja täpse majandamisega.
Venemaa ekspordikeelu kohta leiab info siit: https://mcx.gov.ru/press-service/news/pravitelstvo-vvodit-vremennoe-ogranichenie-na-eksport-ammiachnoy-selitry/
