Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubasid valimiste eel tagada Eesti põllumajandustootjatele võrdsed konkurentsitingimused EL ühisturul. Sisuliselt oleks see tähendanud riigieelarvest EL poolt lubatud mahus üleminekutoetuste maksmist, kuid valitsusliidu tegevusprogrammi eelnõust seda punkti ei leia. Venemaa impordikeelu mõjude leevendamiseks lubab valitsusliit küll edendada põllumajandussaaduste ja toiduainete eksporti, kuid jätab täielikult tähelepanuta ekspordi eelduseks olevad põllumajanduse olukorra stabiliseerimise muud meetmed.
„Oleme olukorras, kus suuresti Venemaa impordipiirangute mõjul on piima- ja sealihaturg sisuliselt kokku kukkunud. Möödunud aasta teise poole jooksul vähenes piimakari 4400 looma võrra, karjade vähendamine jätkub. Seakasvatusettevõtted on tegevust lõpetamas. See kõik nõrgendab Eesti põllumajandustootmise potentsiaali. Tekkimas on pikaajaline kahju, mis jätab tööta inimesed maapiirkondades, vähendab maksutulusid ja viib ka ekspordi vähenemiseni,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Uus koalitsioon lubab analüüsida keskkonnanõuete kehtestamisel mõju majandusele, arvestades konkurentsiolukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu naaberriikidega. „Selle lubaduse proovikiviks kujunevad uue veeseaduse ning atmosfääriõhu kaitse seaduse sätted. Need seadused on põllumajandustootjatele toomas uusi väga karme piiranguid, mille täitmine käib tootjatele selgelt üle jõu ja mis ei too oodatud keskkonnakasu,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.
Valdav osa tegevusprogrammi põllumajandusvaldkonna punktidest on tegelikult juba möödunud aastal eelkõige maaelu arengukava raames kokku lepitud, kuid lahendusi põllumajandussektorit tabanud kriisi leevendamiseks lepingust ei paista. See tähendab, et koalitsioon on jätnud Venemaa impordipiirangutest tekkinud kahjud põllumajandus- ja toidutootjate kanda ja erinevalt varasematest lubadustest vähendab valitsus jätkuvalt aktiivsete põllumajandustootjate toetusi, mis omakorda tähendab meie tootjatele jätkuvalt ebavõrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu ühisturul.
Taust:
Valitsusliidu tegevusprogrammist on jäänud välja IRL-i lubadus suurendada maaelu arengukava riigipoolset kaasrahastamist, suunates täiendavad vahendid eelkõige põllumajandustootjate ja toidutööstuste konkurentsivõime tõstmiseks ning finantsinstrumentide kasutusala laiendamiseks. Samuti toetas erakond Eesti riigieelarvest aktiivsetele põllumajandustootjatele üleminekutoetuste maksmist, et võrdsustada konkurentsitingimusi. Ka SDE lubas valimistel, et eelarve suurendamise maht peab vastama Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika käigus kokkulepitud üleminekutoetuste määrale. Reformierakonna silmis on maaelu arengu nurgakiviks konkurentsivõimeline ja suure ekspordipotentsiaaliga põllumajandus. Selleks lubas Reformierakond seista võrdsete konkurentsitingimuste eest nii Euroopa Liidu ühisturul kui Eesti sees. Samuti lubas erakond tunnustada aktiivseid põllumehi kui töökohtade loojaid ja Eesti toidu tootjaid.
