Vabariigi Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023–2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on valitsuse heakskiit oluliseks vahefinišiks ÜPP strateegiakava käivitamisel alates järgmisest aastast ning sellega antakse oluline panus keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel ning konkurentsivõimelise põllumajanduse ja elujõulise maapiirkonna saavutamisel. „Strateegiakava annab võimaluse valdkonna arengut senisest terviklikumalt planeerida ning see saab lähiaastatel olema peamine tööriist põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu arengu toetamisel,“ ütles minister Kruuse.
Ministri sõnul oli kava koostamisel üks suuremaid katsumusi leida tasakaal ÜPP eesmärkide ning Eesti spetsiifiliste vajaduste vahel. „Märkimisväärne osa strateegiakava eelarvest tuleb suunata keskkonna- ja kliimategevusteks ning samal ajal tuleb leida ka piisavalt raha põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ning seeläbi Eesti toidujulgeoleku tagamiseks. Usun, et oleme koostöös sektori esindajatega siin väga hea tasakaalu leidnud,“ lausus Urmas Kruuse.
“Põllumajanduskoja esindajad osalesid aktiivselt strateegiakava väljatöötamises, et tagada põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori kestlikkus ning soodsad tingimused ettevõtluseks alates 2023. aastast. ÜPP strateegiakava on maamajandussektori arengu seisukohalt keskse tähtsusega dokument,” kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Põllumajanduspoliitika rakendamise põhimõtteid ootab alates 2023. aastast ees suur muutus. “Võrreldes möödunud aasta kevadel esitatud Maaeluministeeriumi algse ettepanekuga viidi põllumajanduskoja ettepanekul kavasse sisse rida olulisi muudatusi: suurenesid kultuuri- ja loomapõhised toetused lihaveise-, lamba- ja kitse-, piimakarja- ja teraviljakasvatajatele, vähendati rendihindadele potentsiaalselt negatiivset mõju avaldava ümberjaotava toetuse mahtu ja kohandati selle toetuse tingimusi meie põllumajandustootmise struktuurile paremini sobivaks, maheloomatoetuste määrad tõusid, muudeti keskkonnasõbraliku majandamise meetme tingimusi,” lisas koja juht.
Kuigi kavaga pööratakse suuremat tähelepanu loodushoiu ja ekstensiivse tootmise arendamisele, siis põllumajanduskoja hinnangul pole ÜPP strateegiakava maht kahjuks kaugeltki piisav põllumajandussektori rohepöörde eesmärkide saavutamiseks. “Valitsus jätkab vaatamata ühiskonna kasvavatele ootustele põhimõtet, et ÜPP kaasrahastamine toimub ELi poolt minimaalselt nõutud mahus. Muret valmistavad keskkonnameetmete madalad toetusmäärad, mis ei pruugi põllumajandustootjaid motiveerida lisakohustusi võtma, võrreldes varasema perioodiga pole strateegiakavas piisavalt vahendeid ka keskkonnainvesteeringute soodustamiseks,” rõhutas Sõrmus.
Strateegiakava raames rakendatakse kokku 55 toetusmeedet. Nende seas on erinevad põllumajanduslikud otsetoetused, tootmiskohustusega seotud toetused ning põllumajanduse kliima- ja keskkonnakavad. Samuti on kavas näiteks investeeringutoetused põllumajandustootmisesse, saaduste töötlemisse ja turustamisesse ning põllumajanduse ja metsanduse taristu arendusse. Lisaks rakendatakse üldise maaettevõtluse arendamise toetusi, erinevaid pindala- ja loomapõhiseid keskkonnatoetusi ning loomade heaolu ja tervist edendavaid toetusi.
Maaeluministeerium alustas koostöös kõigi asjakohaste majandus- ja sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava väljatöötamist 2019. aastal. Strateegiakava kogueelarve on ligikaudu 1,63 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse oli enam kui kolme aasta jooksul kaasatud üle 50 organisatsiooni.
Strateegiakava esimesed toetusmeetmed on kavas avada 2023. aasta esimeses pooles.
