Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles Maaelufoorumi avakõnes, et rohepöörde teemat käsitledes on peamiseks mureks tuntav ebaselgus ja teadmatus, mis toidutööstus- ja põllumajandussektoris valitseb. „See omakorda takistab ettevõtetel teha pikemaajalisi plaane ja strateegiaid,“ osutas Noot.
Koja juht Ants Noot tõdes, et määramatus ja ebakindlus kasvõi lähituleviku suhtes on suur ja kindlasti on selles oma roll Vene agressioonil Ukrainas, mis on kütuse, väetise ja kõikide teiste sisendite hinnad üles viinud. „Teine suur teadmatus on see, mida endaga on kaasa toonud rohepööre. Vastu võetud ülesanded ja kohustused on väga ambitsioonikad, kui mainida kasvõi heitmete vähendamise plaani vähemalt 24 protsendi võrra aastaks 2030. Milliseid kitsendusi ja kohustusi see endaga kaasa toob, on täna ettevõtjatele ebaselge,“ rääkis ta.
Maaelufoorumi tänavu aasta teema on „Eesti visioon maaelu ja biomajanduse arendamiseks”. Foorumil esinenud Eesti Maaülikooli vanemteadur Ants-Hannes Viira ütles rohe-eesmärkide rohkust kommenteerides, et neid tuleb hakata ellu viima etappide viisi. „Oleneb, mis ajaperspektiivis me ülesandeid vaatame. Kindlasti me kõike ei jõua teostada lähima viie aasta jooksul. „Ma arvan, et kui vaatame, mis punktis me oma majanduse- ja ühiskonna korraldusega oleme, siis me peamegi väga pikaajalisi muudatusi ette võtma. Meil tulebki teha põhimõttelisi muudatusi, võtame kasvõi energeetika valdkonna või keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise märkimisväärne vähendamine. On ju selge, et me neid eesmärke kahe-kolme aastaga ei saa tehtud, see on pikem protsess,“ selgitas Viira. „Meil on vaja need asjad ette võtta, mis on viie aastaga saavutatavad, samas on meil osades valdkondades teadmiste ja tehnoloogia puudus – seal vajame palju pikemat perspektiivi. Me peame korraga mitme asjaga tegelema: nendega, mida saab juba homme teha ja nende asjadega, mis tuleb ülehomme teha aga milleks me veel valmis ei ole. Võime vaadata seda, kui hästi suurt koordineerimisülesannet,“ lisas Viira.
Rohepöördega seotud probleemidest rääkides ütles Viira, et jätkusuutlikkuse tavaarusaamise käsitlusele ei vasta „Talust taldrikule“ ja EL elurikkuse strateegia, sest neis puuduvad majanduslikud ja sotsiaalsed mõõdikud ehk eesmärgid. „See jätab mulje puudulikust kestlikkuse käsitlusest ja tekitab vastuseisu,“ rääkis Viira. „Vajame siin terviklikku lähenemist, sest rohepööret saab ikka teha äriettevõte, kes on majanduslikult edukas. Kindlasti vajame juurde pädevate töötajate järelkasvu ja üha enam teadmisi.“
