Väike-lemmelist saab söödale kvaliteetset valgukontsentraati

Iiri põllumeeste sõnul on väike-lemmel siiani põhjuseta alahinnatud taim, kuna on tegu väärtusliku loomasööda komponendiga. Foto: Visualhunt.com

Iirimaa piimakarja kasvatajate ühistu The Green Farmer käivitas poolteist aastat tagasi projekti, et uurida väike-lemmel taime võimalusi loomasöödas valguallikana.

Iirimaa piimakarja kasvatajate ühistu The Green Farmer (TGF) käivitas poolteist aastat tagasi projekti eesmärgiga uurida väike-lemmel taime võimalusi loomasöödana. „Käivitasime 2022. aasta alguses ühistu The Green Farmer, et katsetada innovaatilisi ringbiomajanduse lahendusi. Meie katsetused väike-lemmeliga on andnud ülihäid tulemusi ja kuna tegu on maailma kõige kiiremini kasvava veetaimega, mis kahekordistub iga 24 tunni järel, omab ta suurt potentsiaali loomasöödana,“ rääkis TGF juhatuse liige Daniel Long.

Mitmekordne kasu

Väike-lemmelil on mitmeid eeliseid, et seda kasutada loomasööda koostisosana. Üheks võimaluseks on valmistada taimemassist kvaliteetset valgukontsentraati. Näiteks on taime valgusisaldus palju suurem kui lehtkapsal, mille toorvalgusisaldus on ainult 16-18%. Seda võiks kasutada söödana mitmesugustele erinevatele loomadele alates kaladest kuni sigade ja kodulindudeni.

„Uuringud on kinnitanud, et taime valgusisaldus koristatud ala kohta on suurem kui sojaoal, riisil ja maisil. Samas ei ole sojauba ka paljudes piirkondades kättesaadav, kuna see kasvab ainult soojemates piirkondades, nii et väike-lemmelil on ka siin edumaa – olles meile kordades kättesaadavam. Seda võib kasutada inimtoiduks kasutatava lihaasendajana, mis eraldab vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid,“ tõdes Long.

TGF-i esimees ja kaasasutaja Stephen O’Sullivan kommenteeris põllumeeste ja teadlaste koostööd: „See lahendus suurendab riigi vastupanuvõimet, vähendades meie sõltuvust import sojaoast loomasöödas. Suures mahus väike-lemmeli kasvatamine pakub meile võimalust veelgi tugevdada kohalikku põllumajandus- toiduainetööstuse suutlikkust, kuna suudame toota säästvalt üht meie peamistest põllumajandussisenditest kohapeal. Võib kindlalt öelda, et see on ilmselt üks põnevamaid ja alahinnatumaid taimi, seda seisukohta tutvustasid tänavu suvel ka rahvusvahelise osalusega Corki Ülikooli kolledži töötuba, mille uuringuid toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja DAFM.“

Säästev põllumajandus

Daniel Long ütles, et uued biomajandusele keskendunud põllumajandusalgatused on suurepäraseks võimaluseks põllumeestele ja maamajandusele laiemalt. Ta lisas, et TGF-i fookus väike-lemmelile täiendab hiljutisi Euroopa õigusakte ja riiklikku poliitikat. „Oleme oma tegevuses keskendunud tsirkulaarsele biomajandusele. Tahame olla põllumeeste poolt juhitud säästva põllumajanduse teerajaja. Jäätmete vähendamise või ringlussevõtuga ning tootmise suurendamiseks vähemate sisenditega loome rohkem väärtust,“ tõdes Long. „Meil on rohkem võimalusi võtta kasutusele seni põllumajandusele mittesobivat keskkonda ja pakkuda lahendusi toiduainete tootmiseks jätkusuutlikul ja ressursitõhusal viisil. Lühidalt öeldes, see aitab meil toota vähemate ressurssidega rohkem toitu ja olla samaaegselt kõrgema kasumlikkusega.“

Long rääkis, et väike-lemmelil on mitmeid kasulikke omadusi, ta imab veekogudes toitaineid ja saasteaineid, olles seeläbi hea veepuhastaja. „On tõestatud, et taim vähendab vee hägusust ja vees esinevate bakterite arvu. Tänu oma võimele puhastada vett, on taime võimalik kasutada reovee bio-tervendamisel. Nagu teisedki rohelised taimed, võtab lemmel atmosfäärist CO₂ ja vabastab kasvades O₂. Tänu oma suurele lämmastikusisaldusele võib seda kasutada ka loodusliku väetisena,“ rääkis ta taime võimalustest.

Green Farmer ühistuliikmete sõnul on taime potentsiaal suur, näiteks on farmaatsiatööstuses palju võimalikke kasutusviise taime paljude farmakoloogiliste mõjude tõttu. Osadel lemmeli  liikidel on antibakteriaalne toime. Ka võib taime kasutada bioloogilise bioreaktorina vaktsiinide, antikehade, ensüümide ja farmatseutiliste valkude tootmiseks.

Daniel Long: 5 kaalukat põhjust, miks Iiri põllumehed peaksid hakkama kasvatama väike-lemmelit

  1. Kõrge toiteväärtus: väike-lemmel on väga toitev taim, mis sisaldab laias valikus olulised vitamiine, mineraale ja aminohappeid. See on valgurikas taim, mille valgusisaldus on kuni 45%, mistõttu on suurepärane valguallikas loomasöödaks.
  2. Majanduslik kasu: väike-lemmel on lihtne ja odav kasvatada, see nõuab ainult põhiinfrastruktuuri ja väike kogus vett. See on tõhus kultuur, mis suudab toota kuni 30 korda rohkem valku poole hektari kohta kui sojauba. Väike-lemmeli tootmine võib pakkuda põllumajandustootjatele uut tuluvoogu, sest seda saab müüa loomasöödana, väetisena või isegi inimeste toiduallikana. Taime tootmiskulud on madalad ja kõrge saagipotentsiaal tähendab, et põllumehed saavad kasumit isegi madalate turuhindadega.
  3. Taastuvenergia: väike-lemmeli saab muuta biokütusteks, metaaniks, etanooliks ja butanooliks, seda saab muuta säästvaks energiaallikaks. See on ka potentsiaalne taastuvenergia allikas maapiirkondade majapidamistele, kus juurdepääs traditsioonilistele energiaallikatele võib olla piiratud.
  4. Süsinikdioksiidi sidumine: uuringud on näidatud, et väike-lemmel seob süsinikdioksiidi atmosfääri, aidates leevendada kliimamuutusi. See muudab süsinikdioksiidi väärtuslikuks põllukultuuriks põllumeestele, kes on huvitatud oma süsiniku jalajälje vähendamisest.
  5. Orgaaniline väetis: väike-lemmeli kasutamisel säästva orgaanilise väetisena saavad Iirimaa põllumehed oma tegevuse vastavusse viia läga laotamist käsitlevate õigusaktidega. Leevendada nii lõhnaprobleeme, võimendada taimede aminohappeprofiili põllukultuuride toitmiseks ja aidata kaasa lämmastiku ringlussevõtule kuna väike-lemmel vähendab põlluharimise keskkonnamõju. Aitab vähendada toitainete äravoolu ja aitab parandada vee kvaliteeti, kuna väike-lemmelil on looduslikud pestitsiidsed omadused.

Lisaks suurendab Duckweedi kasvatamine bioloogilist mitmekesisust, mis mõnikord jäetakse välja arvestades alternatiivsete põllukultuuride ökonoomsust.

Daniel Long esines oma ettekandega EPKK infopäeval „Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood“. Ettekandega saab tutvuda SIIN.  

Artikkel ilmub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD). 

Eelmine lugu18.12.2024 infopäev Bio- ja ringmajanduse, teisese toorme ja jäätmete väärindamine
Järgmine luguKoja nõukogu koosolek keskendus eesmärkide täitmisele ja koja 2024. aasta tegevustele