Juba 22. aastat on Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht korraldanud ühiselt konverentsi “Aasta Põllumees”. Tänavu on konverentsipäeva läbivaks teemaks põlvkondade vahetus. Kuidas riik siin noori aidata saab, millised toetusmeetmed noortele olemas on, selgus maaeluministri ettekandest.
Sektori ettevõtjate sõnul on oluline rääkida põllumajandussektoris toimuvast põlvkondade vahetusest, et selle protsessiga ei jäädaks hiljaks. Kuidas aga põllumajanduspoliitika saab seda protsessi toetada, millised on võimalused, selgitas konverentsil maaeluminister Urmas Kruuse.
Ministri sõnul on riigi poolt oluline soodustada põlvkondade vahetust sekkumistega, mis aitaks ja motiveeriks noori põllumajandussektorisse sisenema, nii et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline. Selleks on välja töötatud ka erinevad sekkumised.
“Nende sekkumistega panustatakse põlvkondade vahetusse strateegiakava eelarvest 3%, mis teeb ligikaudu 45 miljonit eurot. Meetme „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames on kavandatud toetada noori põllumajandustootjad kokku 25 miljoni euroga ja meetme „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ sekkumise eelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot,“ rääkis Kruuse.
Praegune noore põllumajandustootja pindalapõhine otsetoetus (NPT) on mõeldud kuni 40-aastasele põllumajandustootjale, kes peab olema põllumajandusliku tegevusega esmakordselt alustanud. Toetust saab taotleda isik, kes taotleb lisaks ÜPT ja ROH toetust ja muidugi peab taotleja täitma nõuetele vastavuse nõudeid. Toetust makstakse kuni 5 aastat ja kuni 39 hektari eest. Aastast 2023 on siin mõningad muudatused tulemas, neist hiljem täpsemalt.
Seni on toetuse vastu olnud suur huvi, nentis minister. Näiteks kui aastal 2017 määrati toetust 701 noorele, siis kaks aastat hiljem oli toetuse saajaid 854. Kuid 2021. aasta taotlejate arv kukkus 585 taotluseni, see tähendab seda, et paljudel NPT taotlejatel lõppes lihtsalt 5 aastane toetuse saamise periood.
Noore alustaja toetus. Meede „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus 2014‒2020“ on olnud suunatud alustavatele põllumajandustootjatele ja sealhulgas just n-ö ülevõtjatele. „Toetus sai loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu,“ selgitas Kruuse.
Siiani on toimunud kuus taotlusvooru, mille raames on taotletud toetust 41 miljoni euro eest, aga toetust on kokku määratud summas ligikaudu 26 miljonit eurot, millest välja makstud üle 24 miljoni euro. Uusi noori põllumajandustootjaid on toetusmeetme raames lisandunud 654. “Just nüüd lõppes ka seitsmes taotlusoor, kus esialgsete andmete põhjal oli taotlejaid 173. Seitsmenda vooru eelarve oli 4 140 000 eurot,“ lisas minister.
Toetuse taotlemiseks peab ettevõtja looma uue, võtma üle vanema või vanavanema või omandama muul moel toimiva põllumajandusettevõtte, olema noor (18–40 aastane) ja koostama äriplaani oma tegevuste elluviimiseks. Toetuse suurus on alates 2022. a voorust 60 000 eurot, varasemalt oli see 40 000 eurot. „Toetust võib taotleda taotleja äriplaanis kavandatud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete tootmise alustamiseks või arendamise alasteks tegevusteks, kusjuures vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest tuleb kasutada materiaalse põhivara ostmiseks või rekonstrueerimiseks. Ülejäänud toetusraha võib kasutada ka muu põllumajandusliku tegevuse rahastamiseks. Toetust makstakse kahes osas kindlasummalise toetuse vormis kokku maksimaalselt 60 000 eurot. Toetuse esimene osa on 75%; teine osa 25% kogu toetusest. Nimetatud meetmes omaosalus ei ole nõutud,“ täpsustas maaeluminister.
Küsimusele, millisel tegevusalal toetuse saajad peamiselt tegutsevad ja kuhu toetuse saajad investeerivad, vastas minister, et esimese kuue vooru analüüs näitab, et enim on toetuse saajaid lisandunud kolmele tegevusalale: teravilja-, kaunvilja– ja õlitaimeseemnete kasvatusse, puuvilja- ja marjakasvatusse ja veisekasvatusse. Enim on toetusega ostetud loomi, aga ka maad, masinaid ja seadmeid.
Aasta 2023 toob mõned muudatused. Maaeluminister rõhutas, et uuel rahastusperioodil on noore otsetoetus mõnevõrra muutunud tuues kaasa uued nõuded, mida varasemalt pole NPT toetuse maksmisel rakendatud. Seejuures jääb samaks vanuse nõue, kuni 40. aastat, esmakordselt alustamine ja toetuse maksmise maksimaalne periood ehk 5 aastat.
“Uued nõuded on NPT taotlejal järgmised: esmalt hektarite ülempiir. Kui käesoleval perioodil on olnud see rangelt kuni 39 ha, siis alates 2023. aastast saavad NPT toetust esimese 100 ha eest. See lähenemine ühtib seotud toetuste ülempiiride põhimõttega ehk toetust saavad kõik põllumajandustootjaid, kuid teatud loomade või hektarite arvuni. Leiame, et sel viisil me ei piira ettevõtte kasvu ja arengut.
Uuel perioodil noor põllumajandustootja ei pea taotlema PST toetust, küll aga peab täitma PST nõudeid,” rääkis Kruuse.
Täiesti uus on töökogemus või põllumajandusliku hariduse nõue. “See tähendab, et taotlejal peab olema üks nendest nõuetest täidetud. Töökogemuse all mõistame me eelkõige praktilist kogemust töötades põllumajandusettevõttes, seejuures ei lähe töökogemusena arvesse nt müügiesindajana töötamine põllumajanduslike sisendite ettevõttes. Hariduse all peame silma vastavat põllumajanduslikku kõrg,- keskeri,- kui kutseharidust,” selgitas ta.
Lisaks pani minister noortele põllumeestele, südamele, et kõik taotlejad, kellel ei ole veel täitunud viie aasta toetuse saamise periood, saavad toetust uuel perioodil, kuid nad peavad täitma uue perioodi nõudeid.
TASUB TEADA
Uuel perioodil on ÜPT asemel PST ehk põhiline sissetulekutoetus, mida antakse kõikidele põllumajandustootjatele. Lisaks PSTle on uuel perioodil kõikidel põllumajandustootjatel võimalus taotleda ümberjaotavat toetust, mille eesmärgiks on koosmõjus seotud toetustega toetada väiksemaid ja keskmise suurusega majapidamisi.
Nii PSTd kui NPT on plaanis maksta ühtse ühikumääraga, NPT puhul 91 eurot/ha, kuni esimese 100 ha eest ja PST 108 eurot/ha (diferentseeritud ühikumääraga ümberjaotav toetus).
Ka põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus on uuel rahastusperioodil, ehk aastatel 2023‒2027, veidi muutunud. “Võrreldes eelmise perioodiga suureneb maksimaalset toetuse suurus 40 000 eurolt 60 000 euroni. Ka võetakse fookusesse noore ettevõtja äriplaan. Selleks, et noored oskaks koostada realistlikku äriplaani, tuleb neil osaleda ettevõtlusalasel infopäeval.
Oma ettekande lõpus sõnas Urmas Kruuse, et selleks, soodustada põlvkondade vahetust, on veel võimalusi ka teistes strateegiakava sekkumistes.
Kokkuvõtte koostas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
