27. oktoobril toimus Maaeluministeeriumis ÜPP strateegiakava 2023-2027 juhtkomisjoni istung, millel tutvustati Maaülikooli poolt läbi viidud strateegiakava eelhindamise tulemusi. Hindamise tulemustest koorusid välja mitmed suured probleemid, mis hakkab mõjutama väga olulise osa Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet. Kava raames toimub märkimisväärne toetuste ümberjaotamine, mis mõjutab negatiivselt suure osa piimatootjate ja teraviljakasvatajate sissetulekuid.
“Põllumajanduskoja hinnangul on uues strateegiakavas sissetulekutoetuste kärpimisel ja raha ümberjaotamisel tasakaalupunkt ületatud, mis võib anda arvestatava tagasilöögi Eesti toidutootmisele tervikuna. Eriti seetõttu, et sissetulekutoetuste kärpimist ei suuda tasakaalustada mõistlike tingimuste ja motiveerivate toetusmääradega keskkonnameetmed,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Maaülikooli analüüs näitab, et üle 300-pealiste piimakarja pidajatele vaatab ÜPP strateegiakavast vastu perspektiiv, et nende ettevõtjatulu ainuüksi toetuspoliitika mõjul üle 50% väheneb. See tähendab ebakindlat väljavaadet ettevõtete jaoks, kus peetakse üle 70% meie piimakarjast. Sarnase probleemi ees on üle poole meie maast majandavad põllukultuuride kasvatajad, kus samuti on terendamas üle 50% ettevõtjatulu langus. Problemaatiline on ka pisut suuremate karjadega lihaveisekasvatajate olukord, kellel pole kasutada poollooduslikke kooslusi või võimalik mahetootmisele üle minna.
Sõrmuse sõnul on praegu erinevates põllumajanduse harudes üleval tõsine küsimus, kuidas kasvanud kuludega toime tulla. Maaülikooli analüüs näitab, et Eesti põllumajanduses on alates 2015. aastast tõsine majanduslik probleem, kus kulud on sissetulekutest oluliselt kiiremini kasvanud ja sektori võime tulu teenida on drastiliselt langenud. “Väga oluline on, et tuleviku ÜPP toetaks põllumajanduse majanduslikku toimetulekut ning üha uute ja aina ambitsioonikamate (keskkonna)eesmärkide saavutamist,” rõhutas koja juht.
Põllumajanduskoda on oma ettepanekud Maaeluministeeriumile teinud, kuidas kõige sihipärasemalt toetada väiksemate ettevõtete sissetulekuid looma- ja kultuuripõhiste seotud toetuste kaudu, aga seejuures kindlustada suuremas pildis ka Eesti põllumajanduse konkurentsi- ja ekspordivõime ning maapiirkondades töökohtade säilimine. ÜPP strateegiakava vajab enne lõplikku heakskiitu kindlasti veel üsna olulisi muudatusi.
Taust:
Koda on mures, sest 2023. aastast on oodata otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude tootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. Kui 2020. aastal oli ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse ühikumäär kokku 167 eurot hektari kohta ja tänavu on see ligi 190 eurot, siis alates 2023. aastast langeb see praeguse plaani kohaselt umbes 100 euro peale.
Positiivne on see, et maaeluministeerium on arvestanud koja ettepanekuga, et väiksemate maakasutajate toetamisel alustatakse rendihindade tõusu riski maandamiseks kõrgema toetuse maksmist 10 hektarist, mitte aga täitsa esimestest hektaritest. Praegu on kavas maksta ümberjaotavat toetust 10-130 ha eest (49 eurot/ha). See kava vajab siiski ülevaatamist. Koja ettepanek on väiksemaid ettevõtteid toetada tootmiskohustusega seotud looma- ja kultuuripõhiste toetuste kaudu, mis on märksa sihipärasem võimalus väiketootjate toetamiseks.
Ministeerium on arvestanud koja ettepanekuga, et maheloomatoetusi tuleks maksta selle perioodiga võrreldes vähemalt samal tasemel. Ministeerium on selle finantseerimiseks viinud osa otsetoetuste eelarvest üle ÜPP teise sambasse, kuid katteallikaid oleks võinud otsetoetuste piiratud eelarvet arvestades otsida ka maaelupoliitika meetmetest.
Praeguse kava kohaselt suunatakse esimese samba otsetoetustest üle 28% vahenditest keskkonna- ja kliimakavade rakendamiseks. Soovime, et ministeerium vaataks selle plaani veelkord üle, arvestades baastoetuse väga suurt langust ja ELi poolt seatud nõuet, et nn ökokavadele tuleb eraldada 25% otsetoetuste mahust.
Suureks murekohaks on ka keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetusskeemi baasmäära langus. Kui tänavu on see 50 eurot hektari kohta, siis alates 2023. aastast on see hetkeettepaneku kohaselt 30 eurot hektari kohta. Tegemist on väga olulise laiapõhjalise keskkonnameetmega, mida hetkel rakendatakse ca poolel Eesti põllumajandusmaal (440 tuhat hektarit).
Koja hinnangul oli küsitav, millist lisaväärtust annab karjatatava püsirohumaa toetus – meetme eesmärgi saaks tunduvalt väiksema halduskoormusega täidetud ka lihaveise- ja lambakasvatuse seotud toetuste ja maherohumaa toetuse suurendamise kaudu. Ministeerium on arvestanud koja ettepanekuga, mille kohaselt jäetakse karjatatava püsirohumaa ökokava ära ja selle arvelt suurendatakse ammlehmade ja lammaste/kitsede seotud toetuste ülempiire – algselt oli lihaveisekasvatust kavas toetada 5-55 looma ning lamba- ja kitsekasvatust 10-100 looma eest, nüüd on lihaveiste seotud toetust kavas maksta 5-100 (diferentseeritud toetusmääraga) ning lammaste ja kitsede puhul 10-450 looma eest.
Keskkonna- ja kliimaväljakutseid silmas pidades valmistab koja liikmetele jätkuvalt muret, et eelnõus napib vahendeid keskkonnainvesteeringute toetamiseks, sest alates 2023. aastast meetme eelarve pea poole võrra väheneb.
