Türgi riik ostab riigihankega Eesti veisekasvatajatelt tõu- ja lihaveiseid, mis sunnib Eesti lihatöötlejaid ilmselt kokkuostuhindu kergitama. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko ütles, et just neil päevil käivad Türgi riigi kõrged esindajad mööda Eesti veisefarme ja plaanivad siit kokku osta tõuveiseid.
Türgis on praegu kokku 11 miljonit veist ja Eesti mõistes on nende tõuveiste soovitav ostukogus piiramatu, rääkis Bulitko. Reaalseks ostukoguseks võib kujuneda paar tuhat looma lähema aasta jooksul.
Eesti on praegu ainuke riik Euroopa Liidus (EL), kust Türgi tõuveiseid osta saab, kuna muudest EL-i riikidest ei saa Türgi veterinaarsete piirangute tõttu loomi importida. Praegu ostab Türgi veiseid veel USA-st, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. “Rohkem nad kuskilt osta ei saa, ainult Eestist,” sõnas Bulitko.
Eestist ostetavad tõuloomad suunab Türgi riik eraomanikele kuuluvatesse farmidesse. Samuti soovib Türgi Eestist osta tapaveiseid. Algselt oli Türgi soov osta 1000 veist kuus, kuid nii palju Eesti tootjatel lihaveiseid pakkuda pole. Seetõttu kujuneb ostukoguseks ilmselt umbes pool nimetatud kogusest
Lihaveiseid saab Türgi Eesti kõrval sisse osta ka Lätist ja Leedust, aga mitte teistest EL-i riikidest. Bulitko sõnul pakub Türgi nii tõu- kui lihaveiste eest kõrgemat hinda võrreldes Eestis praegu kehtivate hindadega ja seega võib oodata, et kuna nõudlus veiseliha järele suureneb, viib see kokkuostuhinna tõusuni Eestis.
Türgi üheks eesmärgiks veiste impordil on jahutada kõrgete hindadega kohalikku veiselihaturgu. Näiteks ulatub veiseliha kokkuostuhind Türgis Bulitko sõnul seitsme euroni kilo kohta. Eestis on võrreldav hind 30 krooni. Kui türklaste poolt Eesti veisekasvatajatele pakutav eluskaalu hind lihahinnaks ümber arvestada, on see üle 40 krooni kilo kohta. Tõupullide hinnad algavad 21.000 kroonist looma eest.
