Andri-Peedo talu peremees Kermo Rannamäe ütles, et covidi-aastatest tingitud majanduslangus on mõjutanud ka neid. Kui viis aastat tagasi kitsefarmi rajades oli eesmärgiks kasvatada karja suurus viiesajapealiseks, siis need plaanid pole veel täitunud aga õnneks pole pererahvas unistustest loobunud ning töö eesmärgi saavutamiseks käib.
Kermo Rannamäe sõnul on praegu esmaseks küsimuseks, kuhu veel kitsepiima ja kitsepiimatooteid turustada. Eesti turule tahetakse toodangut veelgi rohkem müüa, aga sellega noorte farmipidajate plaanid ei piirdu. Peremehe kinnitusel vaadatakse müüginumbrite suurendamiseks pigem välisturgudele, kus juba ammust ajast osatakse kitsepiimast juustu hinnata.
„Eks Eesti tarbija on üsna konservatiivne ja enne tuleb palju tootetutvustuspäevi teha, et tarbijate kõhklusi kummutada,“ rääkis Rannamäe poodides tehtavatest degusteerimistest. „Kui juba saad kliendi tooteid proovima ja maitsma, on umbusk üsna kiirelt kaduma, aga see esimene samm proovimiseni tuleb õige visalt,“ muigab Rannamäe kodumaise tarbija inertsuse üle. „Kuigi need, kes on hakanud kitsepiimast tooteid sööma, teavad hästi kui tervislik ja kasulik on kitsepiim. Need inimesed tulevad juba ise poes küsima, et mis uudistooteid me seekord tutvustame,“ lisas ta.
Pidev tegutsemine
Võrumaal Rõuge vallas asuv Andri-Peedo kitsetalu asub suurematest asustustest üsna omaette. Lähim naaber on teada-tuntud Nopri talu ja seegi asub kümnekonna kilomeetri kaugusel. Perenaine Linda Pajo ütleb tulijatele tutvustuseks, et kuna nad asuvad ääremaal ja kõik teenused ei ole nii kättesaadavad nagu kuskil mujal linnalähedastes piirkondades, tuleb paljud asjad ise ära korraldada. Isegi kaupade vedu poekettidesse on sätitud Nopri Talu ja meiereiga kahasse, et oleks mõlemale soodsam. „Millega me siin talus ei tegele, on viljakasvatus, aga alates heina tootmisest ja töötlemisest ja kõige muu vajalikuga tegelema kohapeal. Oleme viis aastat toimetanud ja tänaseks on meil siin heinakuivati, laut, lüpsiplats, meierei, kohvik ja oma väike tapapunkt,“ rääkis perenaine ettevõtte edusammudest.
„Mõtlesime kohe alguses, kui alustasime tegevust, et tahame inimestele elu kitsefarmis ka näidata. Selleks tegime üle-eelmine aasta siia külaliste vastuvõtmise ruumi ja eelmine aasta avasime ka väikese kohviku. Ühe aasta me saime siin toimetada, kohvik läks kenasti tööle ja inimesed käisid siin isegi spetsiaalselt kohviku enda pärast. Kahjuks läksid Covidi-piirangud nii karmiks, et mõtlesime eelmisel sügisel, et teeme väikese pausi. Kuid kevadel meil enam siia kokka leida ei õnnestunud ja nii meil praegu kohvikupool seisab tühjana,“ rääkis Linda Pajo tagasilöökidest. „Maha me kohviku ideed matnud ei ole aga tänavu sügisel ei tundu kõige mõistlikum kohvikut avada. Eks vaatame järgmise kevade olukorda,“ on perenaine lootusrikas.
Vaikne kasvamine
Täna on Andri-Peedo talus kasvamas 270 Tüüringi-tõugu kitse, kelle piimast valmistatakse maitsvaid tooteid. Lisaks on laudas sikud, noorloomad ja talled.
„Valiku Tüüringi kasuks tegime toona võib olla amatöörlikult. Kunagi, kui me asjast veel midagi ei teadnud, valisime tõu suuresti pildi järgi, lisaks olid meil abiks raamatud ning internet ja nii valisime Tüüringi tõu välja,“ meenutas perenaine muheledes algusaegade kogemuste vähesust. „Pärast, kui olime kitsed siia toonud, saime teada, et nende piima maitse on väga hea ja nad on hästi vastupidavad. Lisaks on nendega lihtne toimetada – sellepärast me selle tõu peale jäänud olemegi,“ oli Linda Pajo hilisemate asjade käiguga rahul.
Pererahva sõnul mahutaks igati kaasaegne ja moodne laut 500 kitse ja rohkemgi. „Laut on meil ehitatud mahenõuetega arvestades, see seabki 500 looma piirangud ette. Kahjuks mahedad me pole – sööda poolest oleksime aga kuna meil ei ole kitsedele sobilikku jõusööta, siis me ei kvalifitseeru mahedaks,“ selgitab Linda Pajo asjade käiku.
Enda varutud heina kuivatab farmirahvas lauda vastas spetsiaalses heinaküünis, kus küttesüsteemi asendab enamuses katusealune soe õhk. Pajo sõnul on kitsed heina kvaliteedi suhtes väga valivad ja jämedamad osised jäetakse söömata. Seetõttu võtsidki nad heinateo enda peale ja pole seda otsust kahetsema pidanud. „Oleme jälginud, et kitsesööt oleks esmaklassiline, kuna piima kvaliteet algab laudast ja mis omakorda mõjutab lõpptoodet ehk juustutegu,“ oli Pajo kompromissitu.
Väiketootmise võlu
Kaks korda päevas kitsede lüpsmine annab Andri-Peedo talus 600 liitrit piima, millest peaasjalikult valmistatakse juustu. Valikus on peaasjalikult valgehallitusjuust ja erinevad laagerduvad juustud – on neid, mis tahavad seista kaks kuud ja kauemgi ja on trühvli juustu. „Oleme laagerdunud juustusid teinud ka kuue kuu ja isegi aastasena. Mõned kerad ootavad isegi kahe aasta täitumist,“ avaldas perenaine saladuse. „Need on küll rohkem proovipartiidena, mida saame eksklusiivjuustuna müüa. Veel on salatijuust ja praejuust, mis sai Oma Maitse lemmikuks,“ loetleb ta.
Tootmises on tööl täiskohaga juustumeister, pakkija ja poole kohaga abitöötaja, kokku kolm inimest.
Pajo sõnul on neil tootmisprotsess tehtud hästi lihtsaks, ülevalt jahutusest tuleb piim katlasse, siis lisatakse vajalikud komponendid olenevalt sellest, millist juustu soovitakse valmistada. Selle järgi valatakse juustumass pressidesse. Kohe avara tootmissaali kõrval asuvad juustu soolamisruum ja laagerdamisruum.
„Valgehallitusjuust laagerdub meil spetsiaalses laagerduskapis, sest tema tahab kõrgemat niiskust laagerdumisel saada,“ osutas Pajo suurtele külmikutele. „Juustuvalmistamisel ülejääv vadak läheb aga meil põldudele väetiseks,“ lisas ta.
Pajo sõnas ringkäigu lõpetuseks, et väiketootjana on nad rohkem mõjutatud turul toimuvast ja seetõttu peavad oma samme eriti hoolikalt läbi kaaluma, et tulla muutustega paremini toime.
Andri-Peedo kitsefarmi külastus toimus huvilistele suvise EPKK piimanduse infopäeva raames.
