Väetiste, loomasöötade ja energiakandjate mitmekordsed hinnatõusud ning tarneprobleemid on põllumajandus- ja toidutootmise pannud keerulisse olukorda nii Eestis kui Euroopa Liidus laiemalt. Praeguses olukorras on oluline, et riigieelarve muutmisel panustataks ka kodumaise toidutootmise kindlustamisse.
Eesti on seni suutnud ennast varustada küll teravilja ja piimaga, kuid loomakasvatuses ja aianduses oleme üsna tugevas sõltuvuses importtoidust. Tootmissisendite suured hinnatõusud hakkavad üha rohkem mõjutama nii meie toidutootmist kui tarbijaid, mistõttu on riigi sekkumine toidujulgeoleku kindlustamiseks olulisem kui kunagi varem.
„Eesti põllumajandus- ja toidutootjad seisavad silmitsi üsna pretsedenditu väljakutsega, et tulla toime hüppeliselt kasvanud tootmiskulude ja tootmissisendite tarneraskustega. Üksikutel meetmetel on olukorra leevendamiseks küll piiratud mõju, kuid erinevate meetmete koosmõju suudaks siiski pakkuda vajalikku leevendust kumulatiivse kulukasvuga toimetulemiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus
Sõrmuse sõnul tuleks tootmiskulude kiire hinnatõusu leevendamiseks langetada kütuse ja gaasi aktsiisi ja anda raskustesse sattuvatele sektoritele kriisiabi. Praeguses olukorras, mil tootmissisendite hinnad on kiiresti kasvanud ja osaliselt muutunud lausa mitmekordseks, tuleb põllumajandustootjatele anda ka ligipääs soodsatele käibekapitalilaenudele, mille abil oleks võimalik tootmist finantseerida.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud kriisi mõjude leevendamiseks:
1) Kütuse kiiret hinnatõusu aitaks mõnevõrra leevendada kütuse aktsiiside langetamine. Koja hinnangul tuleks põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi langetada praeguselt 100 eurolt ELi poolt lubatud minimaalsele tasemele 21 eurot 1000 l kohta. See leevendaks sektori olukorda ca 5-6 miljoni euro võrra aastas. Koda toetab ka tavalise diiselkütuse aktsiisi langetamist EL minimaalsele tasemele, sest diiselkütuse hind mõjutab otseselt kõikide kaupade, sh toiduainete hinda.
2) Koja hinnangul on väga tähtis riikliku programmi käivitamine põllumajandustootjatele soodsate käibekapitalilaenude võimaldamiseks, et ettevõtted suudaksid kiiresti kasvanud kulusid täiendavalt finantseerida. Põllumajanduse tootmistsüklid on pikad, mistõttu tekivad põllumajandusettevõtetel väga tõenäoliselt tõsised probleemid kordades kasvanud kulude finantseerimisel.
3) Euroopa Komisjoni on teinud ettepaneku põllumajanduse otsetoetuste vähendamise arvelt toetada kriisiabiga raskustes põllumajandussektoreid. Euroopa Liit eraldab Eestile 2,57 miljonit eurot, millele Eesti saab riigieelarvest omalt poolt lisada 5,14 miljonit eurot. Koha hinnangul tuleb riigieelarvesse lisada vahendid kriisiabi täies mahus kaasfinantseerimiseks, kuid arvestades kriisiabi väga piiratud mahtu tuleks eraldada vahendeid ka täiendava riigiabi andmiseks ajutise riigiabi kriisiraamistiku alusel.
4) Keskmises ja pikemas perspektiivis tuleb välissõltuvuse vähendamiseks suurendada investeeringuid kodumaiste bioressursside tootmisesse ja väärindamisse. Selleks tuleb muuhulgas suurendada ÜPP strateegiakava 2023-2027 Eesti poolset kaasrahastamist vähemalt 75 miljoni euro võrra (15 milj EUR/a). See on vajalik nii keskkonnainvesteeringute kui teiste keskkonnakohustuste täitmiseks.
5) Toidutööstuste olukorra leevendamiseks on vaja leida lahendused gaasi- ja elektrikulude kiire kasvu leevendamiseks, samuti toetada toidutööstuste investeeringuid Venemaa gaasile alternatiivsete kütuste kasutamiseks.
