Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Peadirektoraadi tellitud uuring näitab, et enamik Euroopa Liidu kodanikke toetab Ühist Põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ja selle raames makstavaid toetusi. Uuring viidi läbi 13. novembrist 9. detsembrini möödunud aastal tavapärase Eurobaromeetri küsitluse meetodil. Küsitleti kõigis liikmesriikides tuhandet isikut. Uuring näitab, et 83% eurooplastest peab põllumajandustoetuste maksmist õigeks, vaid 11% vastanutest oli toetuste maksmise vastu. Kõige tugevam toetus farmeritele oli Kreekas (97% vastanutest), järgnesid võrdselt 95 %-ga Eesti, Bulgaaria ja Küpros. Tugev oli otsetoetuse tugi ka Lätis (94%) ja Maltal (92%). Huvitaval kombel on toetuste vastu just rikkamad Euroopa Liidu riigid. Nii oli toetuste vastu Taanis 28% vastanutest, Rootsis 22%, Prantsusmaal 20%, Hollandis 19% ja Saksamaal 16% vastanutest. Seega toetas ka nendes riikides enamus vastanutest toetuste maksmist.
Vastanutest leidis 46%, et toetuste summa on oludele vastava suurusega, 20% leidis, et see on liialt madal, 17% pidas toetusi liiga kõrgeteks. Seega kasvas nende vastanute osakaal, kes 2007. aastal pidasid toetuste suurust õigeks või ebapiisavaks 7%. Riikide kaupa peeti toetusi ebapiisavateks kõige enam Kreekas 55%, Rumeenias 43%, Bulgaarias ja Lätis 37%. Liiga kõrgeks hinnati riigiti toetusi Rootsis, Hollandis ja Taanis.
Kõigist vastajatest pidas lähima kümne aasta jooksul toetuste suurendamist õigeks 39%, samal tasemel toetuste säilimist pidas õigeks 33% ning vaid 14% leidis, et toetusi peaks vähendama. Riigiti peeti toetuste suurendamist vajalikuks kõige enam Kreekas 74% vastanutest, Bulgaarias 73%, Eestis 69%, kõige vähem peeti toetuste suurendamist vajalikuks Taanis 15%, Hollandis 22%, Saksamaal ja Soomes mõlemas 24%.
90% EL kodanikest pidas põllumajandust ja maaelu ühel või teisel viisil oluliseks, neist 46% hindasid seda väga oluliseks. Riikide kaupa hindas põllumajandust oluliseks Kreekas 96%, Sloveenia ja Portugalis 95% vastustest. Pisut tagasihoidlikum oli suhtumine põllumajandusse Iirimaal 86%, Leedus 85% ja Suurbritannias 80%.
Iga viies vastanu oli kuulnud Ühisest Põllumajanduspoliitikast, kõige kõrgem oli sellekohane teadlikkus Prantsusmaal 66%, Leedus 65% ja Iirimaal 62%. Tervelt 49% vastanutest pidas õigeks põllumajanduse küsimuste otsustamist EL tasemel, 35% pidas õigeks otsuste tegemist oma riigi tasandil, 12% soovis küsimustega tegelda piirkondlikul-omavalitsuse tasandil. 65% vastanutest leidis, et otsuste tegemine EL tasandil tagab loodushoiu, 53% arvas, et see tagab toiduohutuse, 51% aga rõhutas toidu tervislikkust. Tugevaim toetus EL tasemel otsustele oli Küprosel, Luksemburgis, Belgias ja Hollandis. Kõige suurem oli toetus oma riigi tasemel otsuste tegemisele Soomes ja Eestis.
Loosungit “EL peab aitama põllumeestel tootmist kohandada vastavalt kliima muutumisele” toetas 82% vastanutest, 67% arvas, et loosungit peab toetama isegi juhul, kui see vähendab konkurentsivõimet. 58% vastanutest oli valmis 10% põllumajandussaaduste eest rohkem maksma, oleksid need vaid toodetud loodushoidu arvestavalt.
