Piimaliidu tegevjuht Tiina Saron ütles Paides piimafoorumil esinedes, et inimesed ootavad tänapäeval toidult nii tervislikkust kui mugavat kasutust ja keskkonnasõbralikkust.
Üks kriteerium, millest toitu ostes sageli lähtutakse, on Saroni sõnul elustiil ja söömise mugavus. Järjest enam tahetakse valmistoitu ja uusi pakendeid. “Kuna palju einestatakse autos ja arvuti taga, siis ei tohiks toit pudiseda, tilkuda ja määrida,” sõnas ta.
Vananeva elanikkonna juures on oluline ka, et toit oleks tervist toetav, mistõttu lähevad järjest enam hinda funktsionaalsed tooted. Näiteks on tänaseks poelettidele jõudnud ja tarbijate poolehoiu võitnud südamejuust Harmony. Uuringud on näidanud, et funktsionaalse juustu tarbimine parandab süstoolse ja diastoolse vererõhu regulatsiooni ning aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamisele.
Järjest enam huvituvad inimesed nii toidu puhul üldse kui ka piimatoodete puhul nende tervislikkusest, ehkki seda käsitletakse erinevalt. “Mõne jaoks on see eelkõige vähene rasva ja suhkru sisaldus, teise jaoks funktsionaalsus ja kolmandad eelistavad mahetooteid,” lausus Saron.
Lisaks soovivad tarbijad, et toit oleks selgelt märgistatud, nii et inimesed saaksid aru, mida söövad. Lisaks olemaolevatele toodetele soovitakse kogu aeg ka uusi maitseid, mis esitab tootearendusele väljakutseid.
Piimatoodete turust moodustab Euromonitori andmetel suurema osa ehk ligi poole joogipiim, mille tarbimine kasvab küll vaid 2 protsenti. Jogurti turuosa on 21 protsenti ja kasvukiirus 4 protsenti. Hapendatud piimade turuosa on vaid 1 protsent, kuid see kasvba 2 protsenti aastas.
Saroni hinnangul on ohumärgiks sojatoodete turuosa kiire kasv. Ekspertide hinnangul toimubki suurem kasv just hapendatud piimatoodete ja sojatoodete osas.
Võnked majanduses suunivad kogu Euroopas otsima odavamaid lahendusi ja see omakorda tood turule konkureerivad analoogtooted. “Eraldi küsimuseks on, kas kõrgeväärtuslik toit saab ja peab olema odav või on odavusel kusagil piir,” ütles Saron.
Allikas: Postimees online
