Homme, 8. aprillil algusega kell 10 toimub Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatav konverents Teraviljafoorum 2014, mis toob põllumehed enne kibekiiret külviaega kokku arutama Eesti ühe olulisema põllumajandusvaldkonna – teraviljakasvatuse – arenguid ja toimimist. Tänu Eesti teraviljakasvatajate heale tööle on viimastel aastatel salve saanud suur saak, mis katab üldjoontes kodumaise vajaduse ja jätkub ka ekspordiks. Kasvanud on nii kasvupind kui ka tootmisnäitajad ja nende saavutamiseks tehtud investeeringud. Viimase aasta jooksul on avatud kaks võimsat teraviljaterminali Lääne-Virumaal Roodeväljal ja Ida-Virumaal Avinurmes, mis on aidanud teravilja ühte kohta koondada, ühtlasemat kvaliteeti tagada ja eksportida.
„Igal aastal arvuka osalejaskonnaga toimuv teraviljafoorum on kohaks, kus analüüsida teraviljaturu arenguid ja muutuseid põllumajanduspoliitikas. Heameel on tõdeda, et teraviljakasvatajate ühistegevus on viimastel aastatel hoo sisse saanud. See on olnud oluliseks eelduseks teraviljasektori arengule, nii saakide kasvule kui teraviljaekspordile, mis eelmisel aastal ulatus 505 tuhande tonnini. Seejuures eksporditi nii tava- kui maheteravilja,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Viimase aasta jooksul on koos käinud teravilja arengukava 2014-2020 koostav töörühm, mis seab aga veelgi kõrgemad eesmärgid. Kavas on suurendada nii tootmise ja töötlemise mahtu kui tõsta sektori lisandväärtust.„Järgmine etapp teraviljakasvatuse tulukuse suurendamiseks peab olema saagi senisest ulatuslikum väärindamine Eestis, et tooraine asemel saaksime tulevikus rohkem töödeldud teraviljatooteid eksportida,“ rõhutas EPKK teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel.
2013. aastal kasvatati Eestis teravilja kokku 311 000 hektaril ehk 7% rohkem kui 2012. aastal. Teravilja kasvupinnast moodustasid möödunud aastal suviteraviljad 81% (250 800 ha) ja taliteraviljad vaid 19% (60 200 ha). Saagi kujunemise oluliseks mõjutajaks on ilmaolud. 2012. aasta vihmane sügis takistas taliviljade külvi ja 2013. aasta alguses olid paiguti ebasoodsad talvitumistingimused, millest tulenevalt külvati mitmed taliviljad kevadel ümber suviviljadega. Teravilja kogusaagiks saadi 970 800 tonni ning keskmiseks saagikuseks kujunes 3121 kg/ha. Mullu oli kogu teravilja koristusperioodil ilmastik soodne, vili sai suhteliselt kiiresti koristatud ja piisavalt aega jäi ka sügiskülvideks. Teravilja ja -tooteideksporditi 2013. aastal 106 miljoni euro väärtuses. Kuigi eksporditava teravilja maht kasvas, siis turuhindade languse tõttu väljaveo rahaline väärtus natuke vähenes (-2%).
Foorumiks ilmub artiklite kogumik. Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Nagu juba mitmel aastal varem, valitakse teraviljafoorumi osavõtjate poolt põllumehe lemmikleib 2014.
Teraviljafoorumi kava
10.30 Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika aastatel 2014-2020 – Ivari Padar, põllumajandusminister
11.20 Taimekasvatuskonsulendi kogemused – Alar Lugu, Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus
11.40 Teravilja ja rapsi töötlemine Eestis – Marge Pähkel, Rivo Pent – Scandagra, Sven Ivanov – Estonian Spirit, Indrik Unt – Scanola Baltic, Urbo Vilibert – Tartu Mill
12.40 Arutelu
13.00 Lõuna
14.00 Teraviljasektori arengukava 2014-2020 – Illar Lemetti, Põllumajandusministeerium
14.30 Ühistegevuse kogemus – Rob Sanderson, Open Field, Inglismaa
15.00 Ressursside olemasolu ja globaalsed trendid teraviljatootmises – Natasha Vdovenko, DLG, Taani
15.30 Eesti teraviljaturg Baltikumi vaatenurgast – Kim Larsen, Skovskorn, Leedu
16.00 TFTAK teraviljatoodete arendamisel – Inga Sarand, Tallinna Tehnikaülikool
16.20 Teaduselt teraviljatootjale – Ilmar Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituut
