Täna, 8. detsembril toimus Rakveres Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum, mis tõi kokku valdkonna põllumehed. Koja juht Roomet Sõrmus lausus päeva avades, et põllumehed võivad olla tänavuse viljahooajaga üldiselt rahul, saagid olid paremad möödunud aastast, targalt vilja müües saadi ka head hinda ning hakkama on saadud ka sõja mõjudest tingitud tootmissisendite hinnatõusuga. Samas tulevikku vaadates valitseb ebakindlus.
„Teraviljakasvatajatele on tänavune aasta olnud väga ebakindel, kuid taimekasvatus- ja koristushooajaga saab õnneks üldjoontes rahul olla. Tugevalt on sektorit mõjutanud Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale, mis on märgtavalt kallimaks ja keerulisemaks teinud tootmissisendite kättesaadavuse. Ka viljalogistika pool on olnud suur murekoht,“ rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Koja juht tõi välja ka numbrilise poole. „Statistikaameti esialgsete prognooside kohaselt on teravilja, õlikultuuride ja kaunviljade kogutoodang tänavu 624 miljonit eurot. Möödunud aastaga võrreldes on toodangu väärtus suurenenud 236 miljoni euro ehk 60% võrra, ja see on hea sõnum sektori ettevõtjatele – teraviljakasvatus on väga oluline põllumajandusharu meie majandusele nii kodumaise toidujulgeoleku tagamisel kui riigi ekspordi edendamisel.“
Sõrmus täiendas, et tänavu on enamikel põllumeestel võimalus reserve koguda, et uuele aastale tugevamana vastu minna.
Tänasel Teraviljafoorumil on fookuses sektori rahastus- ja toetusmeetmed. Siin on teemasid, millega põllumees peab harjuma ja on asju, mida tuleb juurde õppida. Sellele mõttele keskendus ka foorumi avasõnades maaeluminister Urmas Kruuse, kelle sõnul on algaval 2023. aastal keskkonna- ja roheteema kokkulepetest tingituna põllumajandussektoris uusi nõudeid tulemas. Täpsemalt selgitas uue aasta toetusmeetmed lahti Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna osakonnajuhataja Katrin Rannik.
Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus andis ülevaate sektori majandusnäitajatest. Tema sõnul viib ainuüksi intresside tõus sektorist mitu miljonit eurot ära, kuna põllumajandusettevõtete laenukoormus on suur. Samas näevad pangad teravilja kasvatamises suurt potentsiaali ja Eesti ekspordivõimekuse tõstjat.
Selge on see, et järjest enam tuleb viljakasvatajal keskenduda keskkonnateemadele, et olla oma tegemistes jätkusuutlik. Mäemõisa OÜ taimekasvatusjuht Sander Hiire keskendus oma ettekandes taastavale põllumajandusele. Tema hinnangul tuleks taastava põllumajanduse huvi korral esmalt tutvuda viie põhiprintsiibiga. Nendest kõige olulisem on põhimõte, et igasugune mulla häirimine, liigne liigutamine ja ka sünteetiliste ainete kasutamine peaks olema viidud miinimumini. „Põllumeestena peaksime pidevalt vaagima, kas toimetame johtuvalt harjumustest või saaksime uute teadmiste kohaselt paremini toimetada? Meie külvame oma põllud otsekülvikuga ja jälgime väga hoolikalt sünteetiliste sisendite kasutust ja töötame täna selle nimel, et oma mullad paremini käima saada,” rääkis Hiire põhimõtetest.
Teadlane Margit Olle jagas osalejatele aga teadmisi, kuidas vermikompostist võib teraviljakasvataja kasu saada, tuues näiteid maailmast ja Eestis tehtud katsetest.
Nagu EPKK Teraviljafoorumitel tavaks, said osalejad kuulata ka kolleege välismaalt. Bayer CropScience välikatsete spetsialist Mihails Vilcans Lätist rääkis, milliseid tänapäevaseid digitaalseid lahendusi on viljakasvatajal võimalik kasutada ning Rootsi Põllumeeste Liidu juhatuse liige Lennart Nilsson jagas rootslaste kogemust Euroopa Liidu keskkonnameetmete ja -strateegiate järgimisel praeguse julgeolekuolukorra valguses.
Parim teraviljakasvataja 2022, Nuudi Talu peremees Kaido Kirst võttis foorumi kokku ja rääkis milliste võtetega kasvatatakse rekordsaake ja mida rahvusvahelistel viljelusvõistlustel osalemine talle on õpetanud. Kirst on seda meel, et suure saagi ootusest on kõige olulisem, et põllumees omalt poolt teeks kõik tegevused, mida põld ja mullastik vajab, siis on lootust saada ka head saaki.
Järgmine EPKK Teraviljafoorum toimub 6. detsembril 2023. Olete oodatud!
Kokkuvõtte koostas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
