21. märtsil Türil toimunud Teraviljafoorumil 2017 analüüsiti efektiivsuse tõstmise ja riskijuhtimise võimalusi Eesti teraviljakasvatuses. Kuigi möödunud aasta kujunes heitliku ilma ja madalate turuhindade tõttu meie teraviljakasvatajatele üsna keeruliseks, siis on teraviljasektor viimase kümne aasta jooksul arenenud Eesti üheks suurimaks põllumajandusharuks, mis on silma paistnud laienenud tootmispindade ja tugeva ekspordivõimega.
„Möödunud aasta kinnitas, et kuigi teraviljakasvatus Eestis on jõudsalt arenenud, siis on kasvanud ka tootmisega seotud riskid, mille juhtimisele tuleb pikaajalise edu saavutamiseks üha rohkem mõelda. Põllumajandustootmise ja teraviljakasvatusega kaasnevate riskide loetelu on pikk ja mitmekesine – alustades ilmastikutingimustest ja taimehaigustest ning lõpetades poliitiliste ning turgudega seotud riskidega. Teravilja madal ja kõikuv hind sunnib konkurentsis püsimiseks järjest enam otsima ka võimalusi teraviljakasvatuse efektiivsuse tõstmiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu.
„Riskijuhtimise teema on ka põllumajanduspoliitika tulevikku puudutavates aruteludes muutunud üha tähtsamaks. Euroopa Liidu otsetoetused on suutnud pakkuda põllumajandustootjatele teatavat stabiilsust ja tagada ettevõtete likviidsuse suurte hinnakõikumiste ning turgude ebastabiilsuse tingimustes. Euroopa tasandil vajab erinevate liikmesriikide otsetoetuste taseme ühtlustamine jätkuvat pingutust. Ühise põllumajanduspoliitika reegleid on vaja muuta ka paindlikumaks, et praegu kehtiv püsirohumaade säilitamise kohustus ei takistaks tootjate võimalusi kohandada oma tegevust muutuvate turutingimuste korral,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul peaksime Eestis mõtlema ka sellele, milliseid alternatiivseid sissetulekute stabiliseerimise meetmeid saaksime põllumajanduses kasutada. Mõned aastad tagasi pakuti välja idee luua riigi osalusega äriühing, mille ülesandeks oleks pakkuda põllumajandusettevõtetele kriiside korral sissetulekute stabiliseerimise instrumente. Vaatamata mitme varasema maaeluministri toetusele pole valitsus sellele plaanile siiani heakskiitu andnud. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna hinnangul tuleks äriühingu loomisega edasi minna, sest kõrge riskitasemega põllumajandusäris on teatud perioodidel meetmed tootjate sissetulekute stabiliseerimiseks vajalikud. Loodava ühingu üheks tegevuseks võiks olla ka põllumajandussektorile pakutav kindlustustegevus ning selliste lahenduste pakkumine, mida pangad pole valmis pakkuma.
Möödunud aastal kasvatati Statistikaameti andmetel Eestis teravilja 348,2 tuhandel hektaril. Kõige suurematel pindadel kasvatati otra, tali- ja suvinisu. Kõige kiiremini on viimase viie aasta jooksul kasvanud talinisu kasvupind. Kuigi teravilja kasvupind kokku on viimase viie aasta jooksul kasvanud viiendiku võrra, siis edasist arengut hakkab pidurdama püsirohumaade säilitamise kohustus.
Põllukultuuridest on jõudsalt kasvanud kaunviljade kasvupind – mullu kasvatati kaunvilju tervelt 54,5 tuhandel hektaril, mida on ligi 5 korda rohkem kui 2012. aastal. Rapsi- ja rüpsi kasvatati mullu kokku 69,4 tuhandel hektaril, mida on tunduvalt vähem kui 2012. aastal, mil õlikultuuride kasvupind ulatus 87,1 tuhande hektarini.
Foorumil said sõna valdkonna tippspetsialistid, kes analüüsisid teraviljasektori olukorda ja arenguvõimalusi ning andsid kasulikke nõuandeid.
Foorumi ettekanded
Efektiivsusest ja riskijuhtimisest teraviljakasvatuses – EPKK teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu
Riskijuhtimine teraviljakasvatuses – Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutus
Eesti teraviljakasvatuse perspektiivid ÜPP raamides – Marko Gorban, Maaeluministeerium
Teraviljakasvatuse majanduslik efektiivsus – Marju Aamisepp, Maamajanduse Infokeskus
Eesti teraviljakasvatuse rahvusvaheline konkurentsivõime – Raul Omel, Eesti Maaülikool
Pettused ja maksuriskid teraviljasektoris: tehingupartneri tausta analüüs – Kaia Kollo, Maksu- ja Tolliamet
Teraviljakasvataja riskid ja võimalused neid juhtida – Kalle Kits, Mudasilla talu
Ettevõtte valikuvõimalused makseraskuste korral – Meelis Annus, Põllumeeste Ühistu Kevili
Teraviljakasvatuse finantseerimise võimalused – Brit Padjus, AS Swedbank
Uus põllukultuur sojauba – ökonoomika ja turuperspektiivid – Lea Narits, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Teadlik teraviljakasvataja saab jooksvalt börsiinfot jälgida barchart.com lehel:
Rapsi futuurlepingute hinnad Euronext börsil (august 2017)
Toidunisu futuurlepingute hinnad Euronext börsil (august 2017)
Konverentsi korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees, tel 600 9349, roomet.sormus@epkk.ee.
