Tänavu juunis loodud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teadusnõukoda arutas eelmisel nädalal toimunud kohtumisel, milline on Euroopa Liidu kliima ja energiapaketi „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“) võimalik mõju põllumajandusele, kuidas põllumees uute kliimanõudmistega toime tuleb, milliseid teadusuuringuid vajatakse, et seda välja selgitada, millised on peamised probleemkohad ning milliseid vastuolusid kliimapakett tekitab.
Kliimapaketi eesmärk on vähendada Euroopa Liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid seni plaanitud 40% asemel 55% võrra, et saavutada ELs süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Põllumajandussektori seisukohalt on üheks murekohaks kliimapaketis esitatud jagatud kohustuste määruse (JKM) ettepanek suurendada 2030. aasta KHG heitmete vähendamise eesmärki seniselt 13%-lt 24%-ni. Praegu nähakse põllumajanduses selle eesmärgi saavutamisel suurt potentsiaali biogaasi tootmise suurendamisel.
Teadusnõukoja hinnangul peaks Eesti kliimaaruandes kajastatud andmed täpsemalt peegeldama, milline on tänapäeval põllumajanduses kasutatavate tehnoloogiate keskkonnamõju. Seniste lühiajaliste ning killustatud uuringute asemel peegeldaks Eesti reaalset keskkonnamõju asukoha ning majandamisviisi põhine terviklik hinnang.
Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel on teadusnõukoja sõnul möödapääsmatu loomakasvatuse spetsialistide ja agronoomide omavaheline koostöö. Tähelepanu tuleks pöörata loomade poolt paremini väärindatavate põllukultuuride ning agrotehnoloogia arendamisele. Sellele vaatama on teadusnõukoda skeptiline, kas tehnoloogiate tõhustamise teel on võimalik ambitsioonikaid eesmärke täiel määral saavutada. Ühe väljapääsuna keerulisest olukorrast nähakse võimaluste leidmist, kuidas suurendada süsiniku sidumist põllumajandus- ning metsandussektoris. Loomade arvu ning kohaliku tootmise vähendamine ei ole kliimaeesmärkide saavutamisel Teadusnõukoja vaates mõistlik lahendus. Olulist potentsiaali heitmete vähendamisel nähakse toidu tarbimise poolel, seda nii tarbijate teadlikkuse tõusu kui toiduraiskamise vähendamise kaudu.
Teadusnõukoja arutelul osalesid Ants-Hannes Viira, Arvo Viltrop, Alar Astover, Evelin Loit, Ivi Jõudu, Marko Kass ja Rein Drenkhan Maaülikoolist ning Liina Edesi Eesti Taimekasvatuse Instituudist.
