Täna, 11. märtsil algusega kell 11 toimub Tartus Maaülikooli aulas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum 2015.
„Alanud aasta on aianduse jaoks märgilise tähendusega – aiandussektor sai tänavu tulevikku kindlustava arengukava, mis sätestab aianduse kui tootmisharu eesmärgid ja teed nende saavutamiseks. Peame lähiaastatel oluliselt pingutama, et suudaksime Eestis saavutada nii aiasaadustega isevarustatuse taseme tõusu kui toodangu lisandväärtuse kasvu. Neid eesmärke aitaks saavutada käesoleval aastal avanevate maaelu arengukava meetmete nutikas rakendamine. Panustada tuleb ka sektori tutvustamisse, et Eesti päritolu aiandussaadused saavutaksid suurema osatähtsuse tarbijate ostukorvis,“ ütles põllumajandus-kaubanduskoja aiandustoimkonna esimees Raivo Külasepp.
„Valminud on ka mahepõllumajanduse arengukava, mille meetmed peavad kaasa aitama maheda puu- ja köögivilja kättesaadavuse suurendamisele ning soodustama kohaliku mahetoidu tarbimise kasvu,“ lisas Külasepp.
„Vastvalitud Riigikogult ja uuelt valitsuskoalitsioonilt ootame Eesti aiandustootmise konkurentsivõime tõstmiseks meetmeid, mis aitaksid meie tootjatel Euroopa Liidu ühisturul püsima jääda. Senisest enam tuleb pöörata tähelepanu investeeringute soodustamisele, et juurutada tootmisesse uusi tehnoloogiaid ning tõsta aiandussektori lisandväärtust ning tootlikkust. Leida tuleb ka lahendused tööjõu kättesaadavuse parandamiseks tööjõumahukas aiandussektoris, soodustades seejuures õpilaste palkamist hooajatöödeks, kaotades administratiivsed takistused lühiajalise tööjõu palkamisel ning analüüsides võimalusi võõrtööjõu palkamise lihtsustamiseks. Samuti tuleb välja töötada kompensatsioonimeetmed katmikalade kütmiseks kasutatava maagaasi aktsiisitõusu leevendamiseks aiandustootjatele,“ lisas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Eesti aiandussektori kasvupinnad on taasiseseisvumise järgsel ajal märgatavalt vähenenud ning isevarustatuse tase oluliselt madalam, kui klimaatilised tingimused seda võimaldaksid. Eestis tarbitakse 1,7 korda rohkem köögivilja, kui siin praegu kasvatatakse. Puuvilju ja marju tarbivad eestimaalased üle 8 korra rohkem kohalikust toodangust.
Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis värsket köögivilja 2013/2014 turustusaastal kokku 131 280 tonni, sellest 55 653 tonni imporditi. Eksport on viimastel aastatel küll kasvanud, kuid sellele vaatamata oli eksporditava köögivilja kogus samal ajal ainult 2428 tonni. Köögivilja kaubavahetus toimub valdavas osas teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega (import 88% ja eksport 95%).
Värske puuvilja ja marjade tarbimine oli 2013/2014 turustusaastal 63 197 tonni, sellest 58 827 tonni puuvilju ja marju imporditi. Kuigi puuviljade ja marjade ekspordimaht oli eelmisel aastal ligi kolm korda suurem kui kümme aastat tagasi, eksporditi neid siiski kokku vaid 1513 tonni. Kaubavahetus teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas imporditavast kogusest 97% ning eksporditavast kogusest 90%.
