Müüt: Põllumehed ei hooli keskkonnast
Fakt: Kas te ise meelega saastaksite oma töökohta ja elatusallikat? Oma põllumaast hooliv põllumees samuti mitte. Põllumehe põld ja ümbritsev keskkond on sõna otseses mõttes tema igapäevane leib ning põllumehed valdavalt jälgivad, et keskkonnaotsustega, mida nad langetavad, on tagatud tema maa heaolu ka tulevasteks põlvkondadeks. Tänapäevased põlluharimisviisid koos herbitsiidide vastutustundliku kasutamisega võimaldavad maad esikohale seadvaid tavasid, sealhulgas minimeeritud maaharimist ja otsekülvimeetodit. Lisaks sisaldavad kaasaegsed põllumajanduslikud tootmismeetodid integreeritud kahjuritõrjet. Selline kahjuritõrje aitab põllumeestel vähendada energiakasutust, keskkonnariske ja tootmiskulusid, kasvatades samal ajal kvaliteetset saaki. Integreeritud kahjuritõrje hõlmab taimekaitsevahendite strateegilist kasutust ning teisi tavasid, mis aitavad hoida kahjurite populatsioonid väiksena ning muudavad loodusressursside kurnamise minimaalseks.
Müüt: „Põllumajanduseks on ainult üks õige moodus (mahepõllumajandus, tavapõllumajandus või biotehnoloogial põhinev põllumajandus jne)”
Fakt: Tõde on, et sellist asja nagu “parim põlluharimisviis” ei ole olemas. Põllumeeste poolt kasutatavate vahendite ja tavade kogu plejaad tõstab esile toidusüsteemi tõhusust. Igal viljelemismeetodil on omad eelised ning põllumeestel peaks olema vabadus valida, milline tootmismeetod sobib tema vajadusteks, olgu see siis tavameetod, biotehnoloogiline või mahemeetod.
Müüt: “Pestitsiidide kasutus on reguleerimata!” või “Pestitsiide kasutust on vaja reguleerida.”
Fakt: Enne, kui üht pestitsiidi saab hakata põllumeestele müüma, peab selle tootja tõestama, et see pestitsiid ei oma ebamõistlikke negatiivseid tagajärgi keskkonnale, kusjuures kultuurtaimi tohib hakata pestitsiidiga töötlema alles siis, kui reguleerivad ametiasutused on selle pestitsiidi vastaval põllukultuuril kasutamiseks heaks kiitnud. Uuele pestitsiidile turustamiseelse heakskiidu saavutamine või selle registreerimine on tehtud sihilikult rangeks ning kulub kuni kümme aastat, enne kui uus toode muutub põllumeestele kättesaadavaks. Lisaks kulutavad tootjad suurel hulgal ressursse oma toodete jätkuva agronoomilise väärtuse tagamiseks.
Müüt: Põllumehed ujutavad oma põllud pestitsiididega üle.
Fakt: Taimekaitsetooteid kasutavad põllumehed kokkuhoidlikult. Liigkasutuse vältimine on põllumehe jaoks sama oluline nagu mulla toitainerikkuse tagamine ja põldude kastmine – taimekaitsevahendi iga pritsimiskord on osa kallist või märkimisväärsest investeeringust, mille põllumees teeb oma väärtuslikku varasse, maasse.
Müüt: Põllumehed kasutavad pestitsiide kiirmeetodina – see on ebavajalik.
Fakt: Arvestades, et põllutaimed peavad võitlust tuhandete saaki kahjustavate putukaliikide ja umbrohuliikide ning kümnete tuhandete taimehaigustega, mida põhjustavad seened, viirused, bakterid ja muud mikroorganismid, siis tegemist on tõelise võitlusega. Seetõttu kasutavad põllumehed erinevaid meetodeid, nagu integreeritud kahjuritõrje, et oleks võimalik tagada, et meie toidulaud oleks aastaringselt kõigile kaetud. Ning integreeritud kahjuritõrje pole kiirmeetod, kuna selles pannakse rõhku pikaajalisele kahjurite ennetusele, võttes sihikule probleemsed organismid, kasutades tõrjevahendite kombinatsiooni, erinevate kultuuride külvikorda, agronoomilise, bioloogilisi ning keemilisi vahendeid.
