13 novembril kogunes Keskkonnaagentuuris Suurkiskjate koostöökogu, et käsitleda sagenenud probleeme huntide ja teiste suurkiskjatega. Peamised aruteluteemad olid huntide rünnakud kariloomadele, küttimisküsimused ja kahjude hüvitamise süsteem. Koosolekul jõuti üksmeelele, et on vaja üle vaadata nuhtlusisendi definitsioon ja täpsustada korduvkahju mõiste. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) tegi ettepaneku lubada kiskja, kes ründab kodu- või kariloomi, koheselt hukata, et inimesed saaksid oma vara tõhusamalt kaitsta.
Praegune kahjude hüvitamise süsteem ei motiveeri korduvkahjudest teatamist, kuna see võib kaasa tuua suurema omavastutuse kohustuse. Seetõttu leiti, et süsteemi tuleks parandada. Probleemiks on ka eriload, mis väljastatakse ainult väljaspool jahiaega. Kuna hundijaht on hetkel kohtumenetluse esmase õiguskaitse tõttu peatatud, ei ole võimalik nuhtlusisendeid tõhusalt ohjata. EPKK ettepanek on võimaldada erilubade väljastamist ka jahihooajal. Kõigi nende probleemide lahendamiseks esitas EPKK Kliimaministeeriumile vastavasisulise pöördumise, et tagada põllumajandussektorile parem võimalus oma vara kaitsta. Pöördumine on leitav SIIT.
Huntide küttimise peatamise põhjused ja seisundianalüüs
Huntide küttimine peatati, kuna kahtluse alla seati nende loendamise metoodika ja hundipopulatsiooni seisund. Keskkonnaagentuuri seireandmed näitavad, et huntide seisund Eestis on soodne. Seda kinnitab kasutatud metoodika vastavus rahvusvahelistele standarditele ning pikk seireajalugu. Lisaks on käimasolevates uuringutes eesmärk saada põhjalikumat teavet Eesti hundipopulatsiooni kohta, selgitada selle seoseid Balti riikide populatsioonidega ning koguda andmeid huntide rände kohta.
Hundi küttimismahu arutelu: eesmärgid ja väljakutsed
Keskkonnaagentuur esitles hundi küttimismahu teise osa ettepanekut, mis näeb ette küttida kokku 117 hunti (90 + 27 looma). Novembri seisuga on Eestis registreeritud 29 hundipesakonda, mida on eelnenud aastaga võrreldes veidi vähem, kuid täpsemad loendusandmed selguvad jaanuaris-veebruaris. Küttimismahu sätestamise eesmärk on vähendada hundipesakondade arvu 25-ni.
Kuigi huntide rünnakud loomadele on vähenenud, on koerarünnakud kahekordistunud, mis viitab huntide toidubaasi vähenemisele metsades. Lambakasvatajad on toonud esile, et rünnakute langus võib olla seotud väiksemate rünnakute raporteerimata jätmisega, kuna korduvrünnakute hüvitised on vähenenud. Seetõttu püsib surve kariloomadele jätkuvalt kõrge. Lisaks on vähenenud hirvede arvukus ning samal ajal kasvanud karude ja ilveste hulk.
Aruteludes lepiti kokku, et sõraliste küttimismahud tuleks kooskõlastada suurkiskjate arvukusega, et tagada neile metsades piisav toidubaas. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) tegi ettepaneku vaadata üle hüvitiste skeem, kuna see ei vasta hetkeolukorrale. Kuna hundiküttimine on ajutiselt peatatud, rõhutati vajadust tagada tootjatele kiire ja õiglane kahjude hüvitamine.
Keskkonnaagentuuri soovitus ja edasised plaanid suurkiskjate küttimisel
Keskkonnaagentuur tegi ettepaneku lubada 2024/2025 jahihooajal ilveste küttimine, tuginedes ilveste arvukuse kasvule ja nende soodsale seisundile. Eestis on loendatud 102 ilveste pesakonda. Agentuur esitas kaks võimalikku stsenaariumi: esimeses küttimist ei alustata, teises lubatakse küttida 52 isendit. Lõpliku otsusena otsustati, et küttimist käesoleval hooajal siiski ei avata.
Järgmine koostöökogu toimub veebruaris, kus arutatakse suurkiskjate toidubaasi, arenguid ning sõraliste küttimismahu ja suurkiskjate arvukuse omavahelist seost.
