7.märtsil 2025 kinnitati Ungaris, Gyoris, piimakarjas suu- ja sõrataudi puhang. Viirus on edasi levinud ka Slovakkia lõunaossa ning Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on rakendanud erakorralisi tõrjemeetmeid.
Viirus avastati Gyoris asuvas farmis, mis asub vahetult Slovakkia piiri ääres. Farmis haigestus ligi 1400 veist. Ungari kaotas seetõttu rahvusvaheliselt tunnustatud suu- ja sõrataudi vaba staatuse, mis tähendab olulisi piiranguid loomsete saaduste ekspordile. Kohapeal suleti farm koheselt, likvideeriti kogu kari ning viidi läbi epidemioloogiline uuring. Kehtestati 3 km kaitsetsoon ja 10 km järelevalvetsoon, kus kehtivad liikumispiirangud.
21. märtsil kinnitas Slovakkia põllumajandusminister, et viirus on levinud vähemalt kolme farmi Dunaszerdahely ja Komárno piirkondades. Ka seal on alustatud karjade likvideerimist ja kehtestatud range järelevalve. Dunaszerdahely piirkond on üks riigi olulisemaid loomakasvatuspiirkondi, kus kasvatatakse ligi 13 000 veist ja 128 000 siga – haiguse leviku risk on seal eriti kõrge.
Euroopa Liidu erakorralised meetmed
Euroopa Komisjon kehtestas 11. märtsil otsusega (EL) 2025/496 erakorralised meetmed, millega määrati Ungaris ja Slovakkias kindlaks kaitse- ja seirevööndid. Need kehtivad vähemalt kuni 10. aprillini ning otsuse kehtivus kestab esialgu kuni 15. aprillini. Eesmärk on haigus lokaliseerida ja vältida tarbetuid kaubandustõkkeid. Liikmesriigid võivad rakendada täiendavaid meetmeid – näiteks Tšehhi kehtestas juba enne Euroopa Komisjoni otsust siseriikliku eriolukorra. Selle kohaselt on keelatud Ungarist ja Slovakkiast pärit suu- ja sõrataudile vastuvõtlike loomade (nt veised, sead, lambad, kitsed) toomine, välja arvatud tapaks. Samuti kehtivad ranged nõuded transpordivahendite desinfitseerimisele ning rikkujatele määratakse trahvid.
Rahvusvahelise kaubanduse piirangud
Puhangu tõttu on mitmed riigid, sh Suurbritannia ja Austraalia, peatanud elusloomade, liha, piima ja teiste loomsete saaduste impordi Ungarist. Arvestades puhangute geograafilist lähedust, on sarnased piirangud kehtestatud ka Slovakkia suhtes. Eesti on hetkel suu- ja sõrataudi vaba. Eesti jälgib olukorda tähelepanelikult ning teeb koostööd ELi institutsioonidega, et hoida haigus riigist eemal. PRIA ja Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletavad meelde, et kõigil loomapidajatel tuleb järgida bioohutusnõudeid ning hoida oma andmed ajakohasena.
Suu- ja sõrataud
Suu- ja sõrataud on väga nakkav ning ägedalt kulgev viirushaigus, mis mõjutab kõiki kodu- ja uluksõralisi loomi – veiseid, lambaid, kitsi, sigu, aga ka hirvi ja alpakasid. Haigus põhjustab haavanduvate villide teket suuõõnde ja keele limaskestale, ninale, sõravahedesse ja udarale, vahel ka, eriti noorloomadel, rasket südamelihase ja skeletilihaste degeneratsiooni. Haigus inimestele ohtlik ei ole. Haigus on levinud Aafrikas, Kaug-Idas, mitmes Aasia riigis. Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele.
Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioturvalisusmeetmeid.
Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.
Haigusele iseloomulikud tunnused:
Veistel
• palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
• suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
• lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
• villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;
• pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid;
Tüsistustena tekivad: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab suu- ja sõrataudi infopäeva, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised.
Loe infopäeva kohta SIIN.
Foto: pixabay
