Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles lõppevat aastat iseloomustades, et põllumajandus- ja toidusektori jaoks oli aasta seotud suure ebakindlusega. „Lühiajaliselt võib suuremat osa põllumajandussektorist käesolevas kriisis pidada isegi nö võitjaks, kuid pikemas vaates on väljavaated päris keerulised,“ sõnas Sõrmus.
Põllumajanduskoja juht nentis, et toidutööstuste olukord on jätkuvalt raske. „Kuigi tarbijate jaoks on toimunud suur toiduainete hinnatõus, siis mitmed toidutööstuse valdkonnad – eelkõige liha- ja pagaritööstus – on tänavu olnud kahjumis ja pole suutnud tootmiskulude kiiret tõusu tarbijatele edasi kanda. Toiduainete kiire hinnatõus on vähendanud ka meie tööstuste konkurentsivõimet nii sise- kui välisturgudel, seda nii tarbijate hinnatundlikkuse kui erinevate riikide abipakettide suure erinevuse tõttu,“ rääkis ta.
Sõrmuse hinnangul mõjutas enim põllumajandus- ja toidutootjate olukorda Venemaa sissetung Ukrainasse, kuna enne sõda imporditi umbes 2/3 väetistest Venemaalt. „Tänavust aastat iseloomustab tootmiskulude väga kiire kasv – suures mahus on tõusnud nii energia-, väetiste, sööda- kui toidutoorme hinnad. Väetiste osas on tulnud leida uued alternatiivid. Väetiste hind on energiakulude tõttu niigi hüppeliselt tõusnud, kuid paratamatult tuleb lisaks ka kulude oluline kasv ebasoodsama logistika tõttu,“ nimetas Sõrmus. „Põllumajandussektori kogukulud kasvasid sellel aastal 2021. aastaga võrreldes ca 28%, sh kulud loomasöödale 67%, väetistele 55% ja energiakulu 41%,“ loetles ta.
Muutused sisendhindades ja keeruline geopoliitiline olukord on enamikes põllumajandussektorites kaasa toonud ka toodangu turuhindade kiire tõusu. Tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogutoodangu väärtus kasvas aastaga üle 60%. Piimatoodangu väärtus oli tänavu möödunud aastaga võrreldes 47% kõrgem. Kuigi aastases võrdluses on päris korralikult suurenenud ka sea- ja linnulinnuliha ning munade kogutoodangu väärtus, siis nende sektorite majandustulemust mõjutab negatiivselt ostusöötade veelgi kiirem hinnatõus.
„Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelolev aasta on põllumajanduse jaoks seotud suurte väljakutsetega. Tootmiskulude suur tõus on jõudnud täies mahus ettevõtjateni, kuid turuhindade osas valitseb ebakindlus,“ nentis Sõrmus.
Ta ütles, et lisaks kiiresti kasvanud kuludele tuleb toime tulla ka üsna suurte muutustega põllumajanduspoliitikas. „2023. aasta toob põllumeeste jaoks endaga kaasa palju uusi keskkonnanõudeid, samas põllumajandustoetuste osas toimub pigem langus. Kiiret inflatsiooni arvestades on põllumajanduse toetusmäärad ajale jalgu jäänud ning need ei suuda hüvitada nõuetega seotud kulusid ja saamata jäänud tulusid,“ hoiatas ta. „Oluline on, et valitsus leevendaks energiakulude hüppelist tõusu toidutööstuste jaoks, jätkaks põllumajanduskütuse aktsiisisoodustusega ja oleks valmis põllumajanduse siseriiklikuks toetamiseks kriisi korral. Toiduainete käibemaksu langetamine aitaks leevendada toiduainete kiiret hinnatõusu tarbijate jaoks,“ lisas ta.
Järgmisele aastale vaadates tõi koja juht esile pooleli olevad protsessid seoses rohepoliitikaga. „Euroopa Liidu tasandil on saavutatud kokkulepped kliimaeesmärkide osas, mille osas tuleb nüüd siseriiklikud kokkulepped saavutada ja realistlikud tegevuskavad koostada. Oluline on, et kliimapoliitika ei seaks ohtu meie toidujulgeolekut, samas tuleb ära kasutada põllumajanduse võimalused roheenergia tootmisel,“ ütles Sõrmus.
Sõrmuse sõnul esitas Euroopa Komisjon sellel aastal ka meie põllumajanduse tuleviku seisukohalt võtmetähtsusega määruste eelnõud, mis puudutavad taimekaitsevahendite kasutamise vähendamist, looduse taastamise eesmärke ja loomakasvatuse keskkonnanõuete karmistamist väiksematele loomakasvatusettevõtetele tööstusheite direktiivi muutmise raames. „Komisjoni plaanid on üliambitsioonikad ja Eesti suhtes ka sügavalt ebaõiglased, mistõttu vajavad need läbirääkimiste käigus kindlasti korrektuure, kui soovime kohaliku põllumajandustootmise säilitamist,“ rõhutas koja juht.
