18. märtsil toimus interaktiivne Siseministeeriumi korraldatud infohommik „Töörändega seotud väljakutsed“, millest võtsid osa erinevad ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Infohommiku eesmärk oli anda ettevõtjatele infot seoses välistööjõu kasutamisega Eesti ettevõtetes, välismaalaste seaduse kavandatavatest muudatustest ja ülevaade hetkeolukorrast. Põllumajandus-Kaubanduskojast võtsid infohommikust osa juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ja avalike suhete juht Malle Lind.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus andis ülevaate sellest, kui kaugele on jõudnud Välismaalaste seaduse muudatuste menetlemine Riigikogus. Riigikogus oleva vana eelnõuga ei jätkata, aga valitsus esitab kindlasti uue eelnõu. Välistööjõu ja õpirändega seotud teemad on praeguse siseministri Kristian Jaani üks prioriteete. Siseministeerium kavandab ka rändeinfosüsteemi tegevuskava elluviimist, et tööandja saaks kõik võõrtööjõuga seotud andmed edastada riigile ühes kohas. Siiski ei ole valitsus senini teinud selle tegevuskava koostamise rahastamisotsust, mida väga oodatakse.
Ruth Annus andis ka ülevaate praegusest olukorrast rände valdkonnas. Kehtivaid elamislube seisuga 01.01.2021 on 17500, sellele arvule lisanduvad tähtajalised elamisload õppe- ja töörände valdkonnas. Kõige rohkem töölube on välja antud töötlevas tööstuses. Enim tuleb võõrtööjõudu Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest ja Indiast. 1. märtsi seisuga on lühiajalise töötamise registris 13209 isikut, neist põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas 1010 isikut. Kõige rohkem lühiajalist töötamist esineb ehitussektoris.
Tänavuse veebruari seisuga on Eestis 57 130 töötut, kuid väga suur osa neist on lihttöölised ja teenindajad, kes vajaksid ümberõpet, et erinevatesse sektoritesse tööle asuda. Maksu- ja Tolliameti esindaja rõhutas, et lühiajalise töötamise maksukahju on viimasel aastal oluliselt vähenenud. Kõige rohkem välistööjõuga seotud töövaidlusi on ehituse valdkonnas, iga neljas järelevalvemenetlus lõppes ettekirjutusega.
Politsei ja Piirivalveameti esindaja Emeri Põld andis ülevaate migratsiooni järelevalvest. 2020. aastal tehti 495 kontrollkäiku põhiliselt ehituse, majutuse, toitlustuse ja põllumajanduse valdkonnas. Kontrollreidide tulemusena nentis Põld, et illegaale töötab Eestis minimaalselt. Küll tehti ettekirjutusi ja osa neist ka korduvalt, mis tõid kaasa riigist lahkumise kohustuse.
Ka nentis Põld, et välismaalaste elamistingimused on viimastel aastatel muutunud oluliselt paremaks varasemaga võrreldes. Probleeme on olnud töötajate registreerimise, töötundide ja palgaarvestusega. Esinejad rõhutasid, et ettevõtjate ja välistöötajate otsesuhted on kindlasti paremad, kui tööjõu vahendajate pakutud töötajad, kes ei pruugi isegi kohale jõuda. Ka Aiandusliidu juht Raiminod Strastin rõhutas, et vahendajate pakutud tööjõu kasutamine on seotud erinevate riskidega ja pigem kahtlane.
Tööandjate esindajad tõid esile tõiga, et lühiajaliste töötajate registreerimise protsess võtab liiga kaua aega. Siseministeeriumi esindajad ütlesid, et praegu on seadusest tulenev maksimaalne registreerimisaeg 15 tööpäeva. Lisaks rõhutati ka, et põllumajandusettevõtjad on valmis panustama töötajate COVID-19 testimise ja nõuete täitmise osas, et ei korduks eelmise suve traagilised sündmused, kus saak jäi põllule mädanema jmt.
EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõhutas vajadust korrastada välismaalaste seaduse muudatustega lühiajalise ja hooajalise töötamise teemad – oluline on, et lühiajaliste töötajate puhul kehtiks sektori keskmise palga nõue. Loomakasvatuse puhul on näiteks küsimus, mis läheb hooajatöö alla ja mis mitte. Maapiirkonnad on inimestest tühjaks jäänud, mis on tinginud välistöötajate kaasamise vajaduse. Praegu on lühiajalise töötamise puhul seatud välistööjõu kaasmaiseks liiga kõrged palganõuded – Eesti keskmine palk on põllumajandussektori keskmisest 30% kõrgem. Sõrmus rõhutas, et koda on koostööks valmis ja loodab, et põllumajandusettevõtjate ettepanekuid võetakse seaduse menetlemisel arvesse ja olukord muutub normaalsemaks.
Oma ettepanekud seaduse täiendamiseks ja muutmiseks tegid ka Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Logistika assotsiatsiooni, idufirmade jt ettevõtlusorganisatsioonide esindajad. Siseministeerium soovib infohommikutega jätkata, et tööandjaid võimalikult hästi kursis hoida kõigi nõuetega, mis käsitlevad välistööjõu kasutamist.
