Silotootmise õpiringide seeria esimene kogunemine toimus Sadala Agro maisipõllul

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas AKIS teadmussiirde raames silo õpiringide seeriaga, millest esimene- maisisilo õpiring leidis aset 24. septembril Sadala Agros. Selles osales 11 maisikasvatajat, kes kokku majandavad tänavu 3011 ha maisimaid.

Päeva esimeses pooles andis õpiringi juhendaja Kristiina Märs ülevaate senistest maisi väetuskatsete tulemustest, teiste riikide väetuskogemustest, kvaliteetse maisisilo tootmise parimatest võtetest ning tutvustas sellel aastal käimas olevate maisi väetuskatsete metoodikat. Eesti Maaülikooli magistrant Henry Rosin tegi tootjatele ettekande oma magistritöö kavandist „Vedelsõnnikuga väetamise tehnoloogiate võrdlus söödamaisi kasvatamisel“. Sellele järgnes arutelu ja omavaheline kogemuste vahetamine seni kasutatud väetusskeemidest ning maisisiloteoga alustamise plaanidest, muredest ja rõõmudest.

Edasi liiguti Sadala Agro maisipõllule, kus asuvad koostöös Eesti Maaülikooliga rajatud maisi väetuskatse ning maisieelse maaharimise tehnoloogiate võrdluskatse. Põllujalutusel andis Sadala Agro agronoom Ain Malbe ülevaate nende ettevõttes kasutatavatest tavapärastest väetusskeemidest, maa harimise võtetest ja praktilistest nippidest.

Maisi väetuskatse põllujalutusel said tootjad näha ja omavahel võrrelda 12 erinevat väetusvarianti:

  1. Vedelsõnnk 20 t/ha, MAP 80 kg/ha, Axan 120 kg/ha
  2. Vedelsõnnik 30 t/ha, MAP 80 kg/ha, Axan 120 kg/ha
  3. Vedelsõnnik 30 t/ha, starterväetis 40 kg/ha, Axan 120 kg/ha
  4. Vedelsõnnik 30 t/ha, MAP 40 kg/ha, Axan 120 kg/ha
  5. Vedelsõnnik 30 t/ha, MAP 120 kg/ha, Axan 120 kg/ha
  6. Vedelsõnnik 30 t/ha, MAP 80 kg/ha
  7. Vedelsõnnik 30 t/ha, karbamiid 100 kg (seemnega koos)
  8. Vedelsõnnik 30 t/ha, Axan 120 kg/ha
  9. Vedelsõnnik 30 t/ha
  10. Vedelsõnnik 0 t/ha, MAP 80 kg/ha, Axan 120 kg/ha
  11. Vedelsõnnik 0 t/ha, MAP 0 kg/ha, Axan 0 kg/ha
  12. Vedelsõnnik 50 t/ha, MAP 80 kg/ha, Axan 120 kg/h

Maisi külvieelsete tehnoloogiate võrdluskatsel tutvustati 6 erineval viisil rajatud maisi katseribasid:

  1. Künd
  2. Tüükultivaator
  3. Randaalimine (ilma vedelsõnnikuga)
  4. Randaalimine (koos vedelsõnnikuga)
  5. Strip-till (ilma vedelsõnnikuta)
  6. Strip-till (vedelsõnnikuga kuid maisi külv teostatud nihkes)
  7. Strip-till (koos vedelsõnnikuga)

Õpiringide eesmärk on pakkuda tootjatele teaduspõhiseid ja samas ka praktikas töötavaid lahendusi söödabaasi kvaliteedi tõstmiseks, ajendades samal ajal osalevaid tootjaid ka omavahel arutelus kogemusi ja praktikaid jagama. Iga õpiring keskendub ühele kindlale teemale, et oleks võimalik teadmistega rohkem süvitsi minna. Igas õpiringis saab osaleda maksimaalselt 12 tootjat, et tekiks konstruktiivne arutelu. Järgmise õpiringi kava ja registreerumisinfo avaldame juba peagi!

Õpiringis osalenud Voore Farmi taimekasvatusjuhi Kuldar Kutsari kommentaar:

„Osaleda tavapäraste suurte seminaride ja põllupäevade asemel väikese grupiga praktilises õpiringis oli oodatust põnevam. Väikeses grupis olid teised põllumehed ja ka ma ise julgem vahetult jagama oma õnnestumisi ja möödalaskmisi. Seminari osast ja teiste kogemustest sain kinnitust osadele end teooriatele ja tekkis julgus teha ja katsetada veel suuremalt. Lisaks olid maisipõllul nähtud katsevariandid väga huvitavad ja just sellised, mis praktikuid kõnetavad ja mille üle olen mõelnud. Sain kinnitust, et pole tarvis liigselt kulutada ega liigselt maad harida, maisil on jõudu kasvada küll.

Piimasektoris ei ole tootjad omavahel konkurendid ja tasub infot omavehel jagada, sest äkki minu kogemusest on kellelegi teisele ka kasu. Tihti kuuleme ainult suurtest edulugudest ja saaginumbritest kuid rääkida tuleb ka sellest, mis ei õnnestunud. Selleks oli õpiring suurepärane koht ning osalen kindlasti ka selle seeria järgmisel üritusel.“

Eelmine luguPääsukesemärk ühendab Eesti toidutootjad Tallinna Toidumessil