Katku levik on intensiivistunud ja jõudnud ka kodusigade farmidesse. Juuli keskpaiga seisuga on sigade aafrika katk (SAK) jõudnud Jõgevamaale (viimati diagnoositi 2018. a.), Raplamaale, Järvamaale (viimati diagnoositi 2016. a.) ja Tartumaale.
SAKi leviku piiramiseks metssigadel on väga tõhus meede – metssigade arvukuse vähendamine. Seega peaks jahihooaja jooksul küttima metssigu nii palju kui vähegi võimalik üle terve Eesti. Iga kütitud metssiga vähendab metssigade vahelisi kontakte ning aitab seeläbi takistada viiruse jõudmist seafarmidesse. Metssigade küttimine katku levikut ennetavatel eesmärkidel on tunduvalt mõistlikum tegevus ka jahinduslikust seisukohast. Loomade ennetav küttimine on ulukiressursi kasutamise seisukohast oluliselt mõistlikum, võrreldes hilisema kõrgest asustustihedusest ja haiguse levikust tingitud tagajärgedega tegelemisega (sh korjuste matmisega).
Endiselt kutsume üles sisetama metssigade vaatluseid JAHISesse, see annab kohalikule jahiseltsile ülevaate sigade liikumisest ning aitab suunata küttimise kohtadesse kus sigade arvukus on suur. Rohkem infot SIIN!
EJS on jahinduse infosüsteemi JAHIS koostöös seakasvatajatega lisanud seakasvatuste asukohtade kaardikihi koos ohualadega. Küttimise korraldamisel on oluline arvestada seafarmide asukohtadega ja suunata küttimist ohualadele. Lisaks on valmimas uuendus, mis võimaldab jahimeestel kütitud sea puhul teha märke kui loom kütiti kasutades öösihikut.
Metssigade küttimise tõhustamiseks on jahimeestele tehtud mitmeid jahipidamist lihtsustavaiud erisusi, lisaks muule võivad jahimehed kasutada öösihikut ning alates 21. juulist ei ole öösihiku kasutamisel enam 2,5 m kõrguse nõuet. Tutvu korraldusega SIIN.
Tuletame meelde, et metssigade lisasöötmine (v.a. soolakud) on vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 15.04.2024 korraldusele keelatud. Erandina on lubatud vaid peibutussöötmine tingimustel:
-
- Söödaautomaadis tohib olla kuni 100 kg ning metssigade peibutuseks kasutatavas peibutussöötmiskohas (edaspidi peibutussöötmiskoht) maas kuni 5 kg lisasööta;
- isevoolse söödaautomaadi korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 5 kg;
- ühes peibutussöötmiskohas võib kalendrikuu jooksul peibutamiseks kasutada kuni 100 kg lisasööta;
- peibutussöötmiskohtade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 1 km ning kõrgistme olemasolul ei tohi peibutussööt olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest;
- 1000 ha jahimaa kohta on lubatud kuni üks peibutussöötmiskoht;
- metssigade peibutussöötmine lubatud vaid Keskkonnaametis registreeritud peibutussöötmiskohas;
Metsa ei tohi viia ega ladustada ka sorteerimise jääke, sest see aitab kaasa sigade populatsiooni tõusule ning soodustab metssigade kogunemist, mis omakorda soodustab haiguse levikut.
EJS ja PTA sõlmisid juba seakatku leviku algaastatel koostöölepingu, millest tulenevalt on jahimehed võtnud kohustuse teavitada hukkunud või kliiniliste tunnustega kütitud metssigadest lähimat PTA esindust. Samuti võetakse surnud või kütitud metssealt proovid, kõrvaldatakse surnuna leitud metssiga või SAK positiivne laborvastuse andnud kütitud metssea rümp. Kogu tegevuse juures peetakse rangelt kinni ettenähtud bioturvalisuse nõuetest.
Tutvu korraldusega SIIN
