Olukord sealihasektoris on juba pea neli aastat olnud keeruline, kuna Venemaa poolt kehtestatud impordikeelud nii Eesti elussigade ekspordile kui Euroopa Liidu toiduainetele on sealihaturu tasakaalust välja viinud. Meie piirkonnas võimendab raskusi asjaolu, et mullu puhkenud kriisi tõttu ei saa Leedu ja Poola kaubelda ebastabiilsel Ukraina turul. Ekspordivõimaluste kahanemise tulemusel on järsult langenud sealiha kokkuostuhinnad, seda eelkõige riikides, kes on traditsiooniliselt kaubelnud Venemaaga.
Aafrika seakatku levik paneb sealihatootjad täiendava majandusliku surve alla. Kuigi inimestele sigade Aafrika katk ega ka klassikaline katk ohtu ei kujuta ja sealiha söömine on inimesele täiesti ohutu, siis sealihatootjatele tekitab seakatku levik lisakulusid, kauplemispiiranguid ja olulisi majanduslikke riske.
„Eesti võime varustada oma tarbijaid kodumaise värske sealihaga on tõsise löögi all. Riik peab leidma võimalused sealihatootjate toetamiseks, et leevendada Aafrika seakatku levikust tingitud lisakulusid ja varasemalt Venemaa poolt kehtestatud impordikeeldude negatiivseid mõjusid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo. „Pelgalt riigi mõistvast suhtumisest enam abi pole, vaja on konkreetseid majanduslikke samme sealihatootmise elujõu kindlustamiseks,“ lisas Kaselo.
Keeruline majandusolukord, mis on eelkõige tekkinud geopoliitilistel põhjustel, on viinud juba mitmetes ettevõtetes tootmise lõpetamiseni. Eesti Tõusigade Aretusühistu andmetel on Eesti tõukarjast viimase poolaasta jooksul hävitatud ca 3500 emist, mis omakorda tähendab Eesti sigade koguarvu vähenemist aasta lõpuks 20-25% ehk 80 000 kuni 85 000 sea võrra. Tekkinud olukord on äärmiselt kahetsusväärne, sest Eesti seakasvatuses on järjepideva tööga loodud väärtuslik tõupotentsiaal. Enamik ettevõtjaid on teinud muuhulgas riigi toel vajalikud investeeringud tootmise kaasajastamiseks, loomade heaolureeglite täitmiseks ja püsivate töökohtade loomiseks.
Seakatku teemat tuleks kajastada äärmiselt vastutustundlikult, et hoida tarbijate usaldust kodumaise sealiha suhtes. Kuigi haigestunud loomad ei jõua tänu tõhusale kontrollile inimeste toidulauale, siis ei kujuta seakatk ka vähematki ohtu inimeste tervisele. „Riik peaks täiendavalt panustama ka tarbijate teavitusse, et tarbija saaks teha valiku ausa ja õige informatsiooni põhjal. Põllumajandus-Kaubanduskoda viib koostöös toiduliiduga juulis ka ise läbi sealiha teavituskampaania „Sealiha hea liha“, et rõhutada sealiha väärtust meie toidulaual,“ ütles põllumaandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Riik peaks operatiivselt kindlustama ka kõikide seakasvatajate tasuta nõustamise, mis aitaks tootjatel rakendada võimalikult igakülgselt kõiki meetmeid katku leviku tõkestamiseks.
Minister Kruuse kohtus neljapäeval sealihatootjatega
Maaeluminister Urmas Kruuse ütles kohtumisel seakasvatussektori esindajatega, et riigil tuleb seista kodumaise seakasvatuse säilimise eest, kuid peame arvestama lähikümnenditel pideva sigade Aafrika katku ohuga.
“Eesti seakasvatussektori väljakutse lähikümnenditel on see, kuidas oma majandustegevust kohandada pideva seakatku ohuga. Seakatk ei tunne riigipiire ja kui see on jõudnud riigi territooriumile, siis on sellest vabanemine väga pikaajaline ja vaevaline protsess, kus puuduvad lihtsad lahendused,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “See tähendab nii suurte kui ka väikeste seakasvatuste puhul väga karmi enesedistsipliini bioohutusmeetmete järgimisel, samuti rangete nõuetega ohutsooni jäävate seakatkuvabade kasvatuste probleemidele lahenduste otsimist. Kindel on see, et peame seisma omamaise seakasvatuse säilimise eest.”
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb praegune seakatku kahjude tõttu kannatavate tootjate toetamise võimalused üle vaadata, et võtta tugevamalt vaatluse alla ka kõige rangemate nõuetega tsooni sattuvate seakatkuvabade farmide potentsiaalsed majanduskahjud.
“Praegune süsteem toimib nii, et kui mõnes seafarmis avastatakse seakatk, siis kari ja sööt hävitatakse ning omanikule kompenseeritakse kulud kuni 100% ulatuses,” rääkis maaeluminister Urmas Kruuse. “Peame olema tõsiselt valmis tegelema rangesse piirangute tsooni sattuvate seakatkuvabade farmidega, mis on ise küll kõiki bioohutuse nõudeid täitnud, kuid mille majandustulemustele hakkab piirangutsoonis paiknemine mõju avaldama.”
Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht ütles, et seakasvatajad ootavad kriisiperioodil suuremat tuge ja tähelepanu nii riigilt kui ka teistelt põllumajandusettevõtjatelt. “Näiteks on peagi algamas viljakoristusperiood ja kui vili on nakatunud ning seda ei töödelda piisavalt, võib see kujutada söödaviljana sigadele ohtu. Samuti teeb muret võimalus, et suured seakasvatused satuvad kõige rangemate kitsendustega tsooni, kuigi bioohutusnõuded on täidetud ja isegi ületatud. See võib tuua kaasa väga olulise majandusliku kahju.”
Kohtumisel anti seakasvatajatele ülevaade ka sigade Aafrika katku poolt tekitatud kahjude kompenseerimise võimalustest, samuti lepiti kokku edasises koostöövormis.
Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati eelmisel nädalal Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamiseks. Kokku hukati üle 500 sea.
