Täna, 7. juunil, Rakveres toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja rahvusvahelisel sealihakonverentsil on fookuses sealiha tootmise jätkusuutlikkus Eestis. Konverentsi eesmärk on analüüsida sealihasektori olukorda ja võimalikke arengustsenaariume, mis tagaksid sealihasektori jätkusuutliku arengu.
„Eesti sealihasektorit on viimastel aastatel räsinud Venemaa embargo, sealiha ekspordipiirangud ja sigade Aafrika katku jõudmine Eesti metsadesse ning taudi jätkuv oht farmidele. Kuigi turuolukord on natuke paranenud, siis tekkinud keerulises olukorras on hädavajalik sealihatootjate, lihatööstuste ja kaubanduse vaheline tihe koostöö kogu tarneahela ulatuses, et meie tarbijate toidulaual valitseks taas kodumaine sealiha,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesinaine ja lihatoimkonna esinaine Anu Hellenurme.
Hellenurme sõnul vajab Eesti sealihasektori arendamine strateegilist vaadet. Lähiaastate esimeseks sammuks peaks olema sealihatootmise suurendamine vähemalt Eesti isevarustatuse tasemele. Meil on vaja nii suuremaid kui väiksemaid tootjaid, et sektori suutlikkus varustada eestimaalasi kodumaise sealihaga kasvaks. Sealihasektori elujõust sõltub otseselt ka kodumaise söödatööstuse ja teraviljakasvatuse käekäik.
Viimase viie aasta jooksul on Eesti seakasvatust tabanud aga suured tagasilöögid. Möödunud aasta lõpu seisuga kasvatati Eestis Statistikaameti andmetel 265 400 siga, mida on võrreldes 2012. aastaga ligi 110 000 sea ehk 29% võrra vähem. Seakasvatusele on tugevat mõju avaldanud alates 2012. aastast Venemaa poolt kehtestatud erinevad impordipiirangud, mis on tõkestanud nii Eesti elusloomade kui liha ja lihatoodete ekspordi üle idapiiri. Ränga hoobi kodumaisele seakasvatusele on aga andnud ka sigade Aafrika katku jõudmine Eestisse, mille tõttu on vähenenud drastiliselt nii seakasvatajate arv kui sealihatootmine, samuti on seatud ranged piirangud sealiha ja lihatoodete ekspordile.
Kuni 2014. aastani suutsid Eesti seakasvatajad toota liha nii palju, et seda on võimalik olnud ka eksportida. Statistikaameti andmetel langes aga 2015. aastal Eesti sealihaga isevarustamise tase 91% peale. 2016. aastal toodeti Eestis 42,7 tuhat tonni sealiha (15% vähem kui aasta varem) ning EPKK hinnangul langes sealihaga isevarustatuse tase juba 80-85% peale. Oleme viimased kaks aastat sealiha nõudluse katmisel sõltunud impordist.
Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja avalike suhete juht Malle Lind, tel 50 96 304, e-post: malle@epkk.ee
Konverentsi kava
EPKK konverents “Sealiha tootmise jätkusuutlikkusest Eestis”
Aeg: 7. juuni 2017
Koht: Rakvere, Aqva konverentsikeskuse ruum Rooma II (Parkali 4, Rakvere).
Konverentsi moderaator: Rando Värnik, PhD, Eesti Maaülikool
09.30 Registreerimine ja tervituskohv
10.00 Avasõnad ja tervitus – Anu Hellenurme, EPKK nõukogu aseesinaine, lihatoimkonna esinaine
10.10 Sealihaturu ülevaade ja prognoosid – Kai-Uwe Sprenger, Euroopa Komisjon, DG Agri Unit G3, lihasektsiooni juht
10.40 Seakasvatuse arengusuunad Euroopas – Antonio Tavares, Copa-Cogeca sealiha töögrupi esimees
11.10 Eesti seakasvatuse jätkusuutlikkus tootja pilgu läbi – Urmas Laht, Eesti Seakasvatajate Liit
11.40 Küsimused/vastused
11.50 Kohvipaus
12.15 Seakasvatusest bränditud toote ekspordini – HKScan näite varal – Anne Mere, HKScan Estonia juhatuse esimees
12.35 Sealiha ja – toodete eksport ning turulepääsu tingimused – Marko Breivel, Veterinaar- ja Toiduamet
12.55 Küsimused /vastused /diskussioon
13.15 Lõuna
14.15 Eesti seakasvatuse areng Maaeluministeeriumi pilgu läbi – Tarmo Tamm, maaeluminister
14.35 Riigipiire ületavad loomahaigused ja nende majanduslik mõju – Arvo Viltrop, PhD, Eesti Maaülikool
14.55 Eesti siga Põhjamaa köögis – Dimitri Demjanov, Eesti Kulinaariainstituut
15.20 Küsimused/vastused/diskussioon/konverentsi kokkuvõte
Tegevus toimub MAK 2014-2020 teadmussiirde ja teavituse meetme üleriigilise ulatusega tegevuse toetuse abil.
Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit.
