20. juulil toimus Maaeluministeeriumis sigade Aafrika katku teemaline infotund, kus seakatkuga seotud olukorda kommenteerisid maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise- ja heaoluosakonna juhataja Olev Kalda ning Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Kohtumisel anti ülevaade sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust Eestis ja välismaal. Samuti toodi välja viiruse leviku vältimise peamised võtmekohad, milleks on metssigade populatsiooni ohjamine ja bioturvalisuse tagamine nii metsas kui ka farmides.
Maaeluminister Urmas Kruuse rõhutas infotundi sisse juhatades, et tähelepanelik tuleks olla kõigil, kes viibivad farmides või metsas, eriti praegusel seente ja marjade korjamise hooajal. “Sigade Aafrika katk ei ole küll inimestele nakkav, küll aga on võimalik haigust edasi kanda ja põhjustada tahtmatult seakasvatussektorile olulist majanduslikku kahju,” rääkis Kruuse.
Ministri sõnul on meie seakasvatajad teadlikud kõikidest nõuetest ja teevad oma tööd hästi, seetõttu ei ole meil pea neli aastat farmides seakatku olnud. “Aga kindlasti saab parandada koostööd kõikide osapoolte vahel, eriti oluline on olla ühes inforuumis.”
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise- ja heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on seakatk esinenud kokku 26 farmis. Viimati aastal 2017, kui see tuvastati kolmes farmis.
“Seakatku levimise aeg on Eestis senini olnud juulist septembrini. Enamasti jõudis katk farmi metsast, seega kui leiti metsas haige loom, siis oli tõenäosus see, et ka sealses piirkonnas olnud farmid olid ohustatud. Seega on oluline kinni pidada bioturvalisuse nõuetest ja üheks põhjuseks, miks katk farmidesse aastatel 2015 kuni 2017 jõudis, oligi see, et ei järgitud kõiki nõudeid. Ka võis katk farmi jõuda siis, kui transpordivahendid ei olnud korrektselt pestud ja desinfitseeritud, loomade allapanu oli saastunud, viirus levis sööda kaudu – näiteks teravili saastus ladustamisel, jahvatamisel või segamisel täiendsöötadega, aga ka haljassööda söötmine võis olla üks võimalikest põhjustest. Muidugi võisid olla väikemajapidamistes viiruse kandjateks muud põllumajandusloomad või siis lemmikloomad,” tegi Kalda kokkuvõtte eelmiste seakatkupuhangute põhjustest.
Sama pilt oli ka teistes riikides. “Poola kohta saab välja tuua ka selle, et nakatunud loomadele oli antud toidujäätmeid, Läti ja Leedu puhul oli, lisaks puudulikule bioturvalisusele, põhjuseks ka saastunud haljassööda söötmine ja inimfaktorist tingitud rikkumised, näiteks reisid Valgevenesse, kus toona seakatk levis laialdaselt ning ka see, et farmi omanikud olid jahimehed ja tõid ise katku farmi,” lisas ta.
Aastaid 2015-2017 kokku võttes ütles Kalda, et meie seakasvatajatele on bioohutusmeetmed hästi teada, aga väga tähtis on neid järjekindlalt rakendada. “Hea meel on tõdeda, et meie 121 seafarmist lausa 77 farmi on saavutanud kõrge bioturvalisuse taseme. Farme kontrollitakse 2-4 korda aastas ja juba tänavu oleme teinud 119 kontrolli, erinevaid analüüse on tehtud juba üle 2000,” ütles Kalda.
Olev Kalda rääkis lühidalt ka Euroopas toimuvast. “Juunis-juulis 2021 on leitud Saksamaal 3 kodusigade SAKi leidu, Slovakkias üks puhang, Poolas 22 ja kõige enam Rumeenias – 128 juhtumit. SAK-positiivseid metssigu on leitud enim Poolas – 443 isendit, aga ka Saksamaalt (356), Ungarist (206) ja Slovakkiast (234),” mainis ta.
Eestis on Kalda sõnul nüüd leitud taas nakatunud metssigu, näiteks Viru-Nigula kandist 3 isendit, Rae vallast üks isend ja Kiili vallast kuus nakatunud looma. Seega on surnud metssigade uuringud jätkuvalt väga olulised.
Olev Kalda andis infotunnis ülevaate ka Kiili vallas Pihlaka farmis toimunud juhtumist. Vahetult enne juhtumit oli PTA teinud kahel korral, 28. juunil ja 12. juulil, passiivset seiret ja 8. juulil ka müügiloomade uuringut (müügini ei jõutud), kus võetud vereproovid olid negatiivsed. “14. juulil tuli VTList uurimisteade SAK positiivse leiu kohta, mille peale kinnitati ametlik diagnoos ja kehtestati karantiin ning pandi paika tsoonid. 15. juulil algasid taudipunktis erinevad tegevused – epiuuring, hindamised, hukkamise ja desinfektsiooni planeerimine. Sead hukati 16.-17. juulil Vireenis, kokku hukati 1769 siga kogukaaluga 102 tonni. Farmi söödad ja allapanu komposteeritakse taudipunkti territooriumil. Järgneb farmihoone puhastus ja deso,” rääkis Kalda.
Küsimusele, kas loomsete jäätmete käitlemisega tegelev Vireen OÜ on valmis uuteks puhanguteks, vastas Kalda, et viimastel aastatel on ettevõte kõvasti omi protsesse edasi arendanud ja kindlasti saadakse varasemast paremini hakkama.
Ka Olev Kalda rõhutas, et edasi saab minna vaid tehes koostööd, seda nii üldsusega, kellel samuti tuleb olla valvas ja anda teada kui näiteks metsast leitakse surnud loom, ja muidugi ka jahimeestega.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kinnitas, et jahimehed on teinud tublit tööd ja see töö jätkub igapäevaselt. “Aga viirused on salakavalad ja miks need levivad, on ebaselge, mingit kindlat mustrit leitud ei ole. Kindlasti tuleb küttida enam kui seni, ka eelmisel aastal küttisime nõutust rohkem. Kindlasti tuleb küttida sealt, kus populatsioon on suurem. Omamoodi teema on aga see, et sealt kust enam kütitakse, seal paljunevad loomad veelgi enam tavapärasest – see on looduse loomulik käik,” ütles ta.
Korts rõhutas, et katkuleidu tuleb suhtuda äärmise tähelepanelikkusega. “Esmane eesmärk on kolded lokaliseerida, et takistada katku edasist levikut. Lokaliseerimine tähendab jahimeestele kõikide sigade küttimist keda nähakse, aga ka hukkunud loomadest metsa puhastamist ja utiliseerimist,” rõhutas ta.
Äärmiselt oluline on Kortsu sõnul järgida bioohutusmeetmeid nii metsas kui farmis. “Ka kogukonda tuleb informeerida, seenelised-marjulised võivad olla leviku juures samuti ohuks, kandes viirust edasi,” lisas ta.
Vastused korduma kippuvatele küsimustele sigade Aafrika katku kohta on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.
