Oleme uhked, et Eesti kuulub mahepinna suure osakaalu poolest Euroopa parimate hulka. Samas kasvatati möödunud aastal Eestis avamaa maheköögivilja kokku vaid 214 hektaril. Saksamaa ühe suurima maheköögiviljakasvataja Westhof Bio ainuüksi maheporgandi pind on samuti umbes 200 hektarit.
Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal asuv maheettevõte katab sellega ära umbes veerandi Saksamaa maheporgandi tootmisest. Käisime Eesti põllumeestega maheühistust Wiru Vili uudistamas, kas ja mida on meil sakslaste kogemusest kõrva taha panna.
30 aastaga Saksamaa suurimaks maheköögiviljakasvatajaks
Viljakatel muldadel ja maheköögiviljakasvatuseks väga hästi sobivas piirkonnas majandav Westhof Bio on tänaseks tegutsenud üle kolmekümne aasta. Maheköögiviljakasvatus sai alguse 60 hektarist, tänaseks majandab ettevõte kokku 1200 hektaril. Lisaks on ettevõttes 10 hektarit kasvuhooneid, milles kasvatatakse mahetomatit ja -paprikat. Tegemist on pereettevõttega, kus lööb kaasa mitu põlvkonda.
Foto: Roomet Sõrmus, Eesti Berliini saatkonna majandusnõunik
Ettevõtte kuue aastases külvikorras kasvatatakse esimesel ja teisel aastal ristikut ja erinevaid teisi liblikõielisi (kokku ca 400 ha), kolmandal aastal suure toitainete vajadusega kapsaid (lill-, spargel-, peakapsas, aga ka kaalikas jt kultuurid), neljandal aastal teravilja, viiendal aastal porgandit (ka pastinaaki) ja kuuendal aastal rohelist hernest, mida turustatakse peamiselt külmutatud kujul. Avamaa maheköögivilja all on ettevõttes seega ca 600 hektarit. Kokku on ettevõtte köögiviljasortimendis ca 40 erinevat kultuuri, kuid nendest ise kasvatab ettevõte ca 20 kultuuri ning erikultuure pakutakse koostöös teiste taludega.
Westhof Bio varustab kõiki suuremaid kaubanduskette Saksamaal. Nende tooteid leiab näiteks nii odavkettide Aldi ja Lidli lettidelt, aga ka Edeka ja Rewe kauplustest. Ettevõttes toodetav köögivili vastab Saksamaa kolme kõige olulisema mahestandardi nõuetele, mis tagab toodete eduka turustamise kõikidesse kauplusekettidesse. Bioland, Naturland ja Demeter nõuete puhul on välja valitud igas kriteeriumis kõige kõrgemad nõuded, mis annabki võimaluse vastavalt vajadusele tooteid õige märgiga varustada. Lisaks vastab ettevõtte toodang ka GLOBAL G.A.P. standardile.
Ringmajandus igal sammul
Ringmajanduse põhimõtte järgimine on ettevõtte jaoks väga oluline. See saavutatakse mullaviljakust hoidva külvikorra kaudu, kuid oluliseks osaks ettevõttes on ka biogaasi tootmine, mille kaudu saadud sooja- ja elektrienergia läheb kasvu- ja teiste tootmishoonete energiavajaduse katteks ning biogaasi tootmisest tekkiv digestaat läheb tagasi põldudele. Ettevõttes toodetakse ka tuuleenergiat ning peagi valmiva uue köögivilja töötlemiskompleksi katusele paigaldatakse päikesepaneelid. Energiatootmiseks ja kastmisveeks on kavas ära kasutada ka tööstuse reovesi. Ca 60 miljonit eurot maksvast töötlemiskompleksi hiigelinvesteeringust umbes veerand on riigi tugi maaelu arengukava kaudu.
Tehisaru abil vähem tööd
Kuigi Westhof Bio on tootmise võimalikult palju mehhaniseerinud, siis maheköögiviljakasvatus on jätkuvalt väga tööjõumahuks ettevõtmine. Näiteks maheporgandi kasvatuses kulub hektari kohta aastas ca 150-200 töötundi ja enamus tööst tuleb ära teha kuue nädala jooksul. See tingib ettevõttes suure hooajatöötajate vajaduse. Hooajatööd tehakse suures osas ära välistööjõu abil. Varsemalt enamasti Poolast pärit inimestega, kuid aja jooksul on nende asemele tulnud Ukraina ja Rumeenia töötajad.
Tööjõumahukus on üks põhjustest, miks ettevõte tegeleb innukalt arendustegevusega rohimise robotiseerimiseks. Westhof Bio ühes sidusettevõttes arendatakse tehisaru kasutamise lahendusi taimehaiguste seireks droonidega ja umbrohutõrje robotiseerimiseks.
nAIture GmbH & Co. KG arendab intelligentseid robotsüsteeme autonoomseks umbrohutõrjeks, et suurt käsitöö hulka vähendada. Tehisaru, robootika ja suurandmete süsteemi kasutatakse põldudel umbrohu hävitamiseks millimeetri täpsusega. Ettevõttes arendatud “umbrohurobot” töötati välja koostöös Heides asuva Westküste rakenduskõrgkooliga. Rohimisrobot on hetkel viimases katsefaasis, kuid ettevõtte juhi sõnul on praegune mehhaaniline lahendus liiga aeglane – kuigi umbrohu eemaldamiseks mulda suunduv käpake vajab töö tegemiseks vähem kui sekundi, siis masina liikumiskiirus piirdub eesmärgiks seatud 5-6 km/h asemel vaid 1 km/h. Nii otsitaksegi uusi lahendusi, et vajalik töö ära teha näiteks laseri abil.
Droonidega taimehaiguste jälil
Vilja on kandmas ka ettevõttes aastate jooksul tehtud arendustöö droonide kasutamiseks põldude seires. Üheks oluliseks kasutusvaldkonnaks on näiteks loomade pesakondade avastamine rohu seest, mis võimaldab rohumaade niitmisel loomi säästa. Mahepõllumajandusliku tootmise seisukohalt on aga veelgi tähtsam tehisintellekti rakendamine taimehaiguste seirel. Masin suudab inimesest täpsemalt võimalikult varases faasis haigestunud taimed ära tunda ning nende asukoha ära märkida. Taimehaiguste leviku takistamiseks on see kriitilise tähtsusega arendus eduka mahepõllumajanduse seisukohalt.
Täna kasutatakse ettevõttes umbrohutõrjeks veel tavapäraseid vahendeid, st nii mehhaniseeritud mullaharimist, umbrohu leegitamist kui käsitsi rohimist, kuid üha kallim ja napim tööjõud sunnib mahepõllumajanduse ettevõtteid otsima ja rakendama uusi lahendusi tootmise efektiivsuse tõstmiseks. Tehisaru ja robotite kasutamine põllul võimaldab mahekultuure kasvatada suurematel pindadel ja ka tootmise omahinda alla viia.
Artikkel ilmus esmakordselt pollumajandusuudised.ee, artikli autor: Roomet Sõrmus, Eesti Berliini saatkonna majandusnõunik
