Rohetiigri maakasutuse teekaart
Miks? – Teekaardi eesmärk on pakkuda ettevõtjate vaadet, kuidas liikuda kliimaneutraalsusepoole pakkudes tasakaalustatud lähenemist, et säilitada hea looduskeskkond ja majanduskeskkond.
Tegemist on Rohetiigri neljanda teekaardiga. Seni on Rohetiiger teekaarte kasutanud sisendina riiklikesse arengukavadesse. Täna on teada, et muudetud kliimaseaduse eelnõu kohaselt luuakse teekaart eesmärkide saavutamiseks. REM on Kliimaministeeriumile teekaardi loomiseks andud sisendina Rohetiigri maakastutuse teekaardi põllumajanduse kliimameetmed. EPKK on teekaardi koostamisse olnud kaasatud algusest peale, oleme panustanud nii nõukogu kui töögruppide töösse.
Teekaart käsitleb järgmisi maakasutuse valdkondi: metsamaa, põllumaa, kaevandused ja tehismaastikud ning veestik. Valdkondi koordineerisid
– metsamaa töögrupp: Ants Erik (Eesti Erametsaliit)
– põllumaa töögrupp: Riina Maruštšak (Põllumeeste Ühistu KEVILI)
– kaevanduste töögrupp: Margus Raha (Kliimaministeerium)
– veestiku töögrupp: Maris Pever ja Kristiina Soovik (Tallinna Vesi)
Põllumaa töögruppi kuulusid:
– Ahti Kalde (Sadala Agro OÜ)
– Airi Külvet (Puutsa talu, MTÜ Liivimaa Lihaveis)
– Andres Oopkaup (Crocus OÜ, Põllumeeste Ühistu KEVILI)
– Ants-Hannes Viira (Maaelu Teadmuskeskus)
– Jane Mättik (Eesti Lihaveisekasvatajate Selts)
– Kalev Sepp (Eesti Maaülikool)
– Karl Lindam (Aru Põllumajanduse OÜ, Northern Roots MTÜ)
– Kerttu Tammik (Maaelu Teadmuskeskus)
– Sirli Pehme (Agrone OÜ)
Täname kaasa mõtlemast: Jaak Läänemets (Avispeamees OÜ), Jüri-Ott Salm (Rohetiiger), Meelis Värnik (Põllumeeste Ühistu KEVILI), Sivar Irval (Dimedium AS). Teekaardi nõukogus olid kaasatud Ragnar Viikoja (EPKK metsanduse ja maaettevõtluse valdkonna juht) ja Margus Muld (Agrone OÜ).
Milline on tulemus? – Teekaart valmis 2025. aasta juunis. See pakub visiooni aastani 2040, kuidas maakasutuse sektoris saavutada liikumine kliimaneutraalsuse suunas ning samaaegselt kindlustada sektori elujõulisus ja vastupidavus. Ehk fookus on tegevustel, mis panustavad KHG emissiooni vähendamisse ja süsiniku sidumise suurendamisele.
Olemasolevate andmete ja teekaardis välja pakutud meetmete rakendamisel on teekaardis hinnatud, et 2040. aastaks on võimalik põllumaa emissiooni vähendada 23% võrreldes 2022. aastaga. Peamine vähenemine tuleb turvasmuldade kasutamise osas Eesti KHG aruandluse metoodika arendamisest.
Järgnevalt ülevaade põllumaa peatüki tulemusest ja meetmete ettepanekutest.
Põllumaa koostamisel võeti eesmärgiks saavutada olukord, kus:
• põllumajandusmaa on hästi hoitud ja säästvalt majandatud;
• tagatud on muldade hea seisund ja elurikkus on hoitud;
• toidujulgeoleku sambad toimivad;
• põllumajandussektori sektori konkurentsivõime säilib;
• Eesti põllumajandus liigub kliimaneutraalsuse poole.
Tulemuse saavutamiseks on pakutud järgmised lahendused:
• Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse: õiguslik kaitse.
• Toidujulgeolek kui riigikaitse osa: kõik neli sammast toimivad.
• Muldade hea seisundi hoidmine: praktikad, mis soodustavad orgaanilise süsiniku varu säilitamist ja suurendamist.
• Kliimaeesmärkide saavutamine: riikliku KHG inventuuri arendamine, keskkonnasäästlikud praktikad, ringbiomajanduse edendamine, turvasmuldadel põllumaade püsirohumaa alla viimine, üleminek alternatiivkütustele ja taastuvenergiale.
• Elurikkuse soodustamine: maaparandussüsteemide mõju leevendamine, keskkonnasäästlikud praktikad, tulemuspõhised toetusskeemid.
• Tehnoloogiline areng: täppispõllumajanduse, ringbiomajanduse, innovatsiooni ja teaduspõhiste lahenduste kasutuselevõtt tootlikkuse ja ressursitõhususe suurendamiseks.
Põllumajanduse töörühm lähtus meetmete välja töötamisel eelnevalt kliimaseaduse eelnõu raames põllumajanduse valdkonnas tehtud töös. Töörühmas vaadati meetmed üle ja vajadusel neid täiendati/muudeti.
Meetmetest on esitatud ülevaade all tabelis:
Kõik tegevused on planeeritud ajaraamis 2025-2040 ning vastutajaks määratud peamiselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kõikide meetmete juures on välja toodud rakendamise aluseks olevad eeldused ja tingimused (peamiselt sobivate toetusmeetmete, finantsinstrumentide olemasolu ning rakendusuuringute vajadus).
Potentsiaalsed lisameetmed tuleviku perspektiivis:
– uute tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooni soodustamine rakendusuuringute kaudu, et leida lahendused, kuidas liikuda väiksema jalajälje ja ökonoomsema tootmise poole;
– süsinikukrediidid ja jätkusuutlik majandamine (ESG) kui võimalik lisamotivatsioon väiksema süsinikujalajäljega toodetud toodangu eest;
– loomakasvatuses metaani inhibiitorite kasutamine (piimakarjades). Vajalikud pilootuuringud, et mõista, kuidas inhibiitorite kasutamine mõjutab loomade tervist, tootlikkust ja piima kvaliteeti;
– fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks hübriidpõllumajandusmasinate kasutuselevõtt (elekter + biometaan);
– uurida potentsiaali taimekasvatuse ja loomakasvatuse integreerimiseks ja ringbiomajanduseedendamiseks, et tagada efektiivne toitainete majandamine. Kõrvaldada tuleb bürokraatiatõkked, mis takistavad ringbiomajanduse rakendamist;
– märgalaviljelus: eeldusel, et on olemas rakendusuuringud ja toimiv äriplaan. Tuleb algatada ja läbi viia märgalaviljeluse pilootuuringud Eesti tingimustes, mis hõlmavad ka tootearendust (nt kasvusubstraatide tootmine).
