Riigieelarve eelnõu valmistab põllumeestele pettumust

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on varasemalt korduvalt väljendanud seisukohta, et meie jaoks on väga oluline, et Eesti jätkaks järgmisel ja ülejärgmisel aastal maksimaalselt lubatud mahus üleminekutoetuste maksmist põllumajandustootjatele. Ilma üleminekutoetusteta toimub järgmisel aastal paljude põllumajandusettevõtete jaoks märkimisväärne otsetoetuste langus.

“Valitsusel on võimalus järgmisel aastal üleminekutoetusi maksta 15,3 miljoni euro ulatuses, kuid kahjuks selleks vahendeid eelarves ei leitud. Koja jaoks on üleminekutoetuste maksmine oluliseks indikaatoriks, mis näitab valitsuse suhtumist kodumaisesse toidutootmisesse. Erinevalt tavaarusaamast langeb järgmisel aastal pisut ka ELi eelarvest tulevate otsetoetuste eelarve. Loodame, et eelarve menetlemine Riigikogus toob põllumajanduse siseriiklike toetuste otsuse osas positiivse muudatuse,” ütles EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Ka tänavu oleks olnud võimalik sama summa ulatuses põllumajandust toetada, kuid eelarves on vaid 10 miljonit eurot. Valitsuse poolt möödunud aastal Riigikokku saadetud algses 2020. aasta riigieelarve eelnõus oli üleminekutoetusteks vaid 5 miljonit eurot, kuid EPKK aktiivse töö tulemusel lisati Riigikogus toetusteks veel 5 miljonit eurot.
 
Koroonakriis ja teised turuprobleemid pole ka põlumajandust puudutamata jätnud. Märksõnaks on ebakindlus tuleviku suhtes. Piimandussektoris jätkub oktoobris juba kuuendat kuud olukord, kus piima kokkuostuhind on tootmise omahinnast madalam. Põllumajanduskoja hinnangul on see vahe poole aasta jooksul kokku juba ca 8 miljonit eurot. Lihaveisekasvatuses on sellel aastal olnud võimalik realiseerida oluliselt vähem loomi kui eelmisel aastal. Seakasvatuses on turuhind seoses sigade Aafrika katku jõudmisega Saksamaale langenud tugevalt alla tootmise omahinna. Kokkuvõtvalt vajab loomakasvatussektor nende probleemidega toimetulemiseks erakorralist riigiabi, nagu seda on makstud korduvalt Leedus ja hiljuti Lätis. Koja hinnangul peaks valitsus need vahendid juba tänavu loomakasvatuse toetuseks valitsuse reservist eraldama.
 
Tulevikku vaadates on märkimisväärselt tõusmas ühiskonna keskkonnalased ootused põllumajandusele, karmistuvad keskkonnanõuded ja keelatakse ära mitmed taimekaitsevahendid, mis tähendab tootmiskulude kasvu. Selles kontekstis on väga oluline, et riik aitaks ka omalt poolt nö rohepööret kaasrahastada. Vastasel korral langevad meie põllumehed konkurentsist välja ja kannatada saab Eesti toidujulgeolek.
 
Otsusega jätta üleminekutoetuste maksmine riigieelarvest välja on valitsusliit taganenud ka koalitsioonileppe lubadusest maksta meie põllumeestele üleminekutoetusi ja tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu eelarvest tulevate põllumajanduse otsetoetuste maht on järgmisel aastal 167,8 miljonit eurot. Sellel aastal on otsetoetuste maht 169,4 miljonit eurot.