Euroopa Komisjon avaldas jaanuaris raporti mesindusprogrammide rakendamise tulemustest liikmesriikides aastatel 2013 -2015. Programme rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eelarvest igal aastal 33 miljoni euro ulatuses. Raportist selgub, et mesitarude arv EL-s jõudis nimetatud aastatel 15,7 miljonini, mida on 12% võrra rohkem kui eelmisel eelarveperioodil 2011-2013.
Raportis antakse ülevaade EL mesindussektori struktuurist, liikmesriikides rakendatud meetmetest ja EL eelarve jagunemisest liikmesriikide vahel. Mesinike arv on võrreldes eelnenud perioodiga vähenenud 4% võrra. 96% EL mesinikest on vähem kui 150 taruga väikeettevõtjad. Suurema osa EL 33 miljonilisest mesinduse eelarvest kulutasid aga Hispaania (16%), Prantsusmaa (11%) ja Rumeenia (10%).
Meetootmine Euroopa Liidus
Meetootmises on EL ligikaudu 250 000 tonniga aastas Hiina järel maailmas teisel kohal. Siiski ei toodeta Euroopa Liidus piisavalt mett, et katta siseturu nõudlus. 2015. aastal oli omavarustatuse määr ligikaudu 60 %. Suurima meetoodanguga liikmesriigid (Rumeenia, Hispaania, Ungari, Saksamaa, Itaalia) asuvad peamiselt EL lõunaosas, kus ilmastikutingimused on mesinduse jaoks soodsamad.
Üldiselt on meetootmine ELis aeglaselt kasvanud, erinevused aastate lõikes tulenevad ilmastikutingimustest. Ent sama tootmistaseme hoidmine võib muutuda mesinike jaoks raskemaks mesilaste tervise ja põllumajanduse intensiivistumisest tuleneva elupaikade kadumisega seotud probleemide tõttu. Tootmistingimused halvenevad, tootmiskulud suurenevad ja üha laienev odavama mee import kolmandatest riikidest suurendab konkurentsi.
Mee hind erineb märkimisväärselt olenevalt kvaliteedist ja müügikohast. Mitmeliigilise õiemee hind varieerub Poola hulgimüügihinnast (2,54 eurot/kg) kuni Ühendkuningriigi tootmiskohas müüdava mee hinnani (15,18 eurot/kg).
Kaubandus
EL on suurim mee importija maailmas ning import on aasta-aastalt suurenenud. 2015. aastal importis EL ligikaudu 200 000 tonni mett, mis moodustab ligikaudu 75% ELi kogutoodangust. Pool sellest impordist on pärit Hiinast (ligikaudu 100 000 tonni). Teised kaks peamist tarnijat olid Mehhiko ja Ukraina. Kolmandatest riikidest imporditud mesi on palju odavam kui ELis toodetu. Hiina mee impordi keskmine ühikuhind oli 2015. aastal 1,64 eurot/kg, samas kui ELi mitmeliigilise õiemee keskmine hulgimüügihind oli 3,78 eurot/kg. Suuremate tootmiskulude tõttu on ELi tootjatel imporditud meega raske võistelda.
Võrreldes impordiga on ELi eksport kaduvväike. EL eksportis 2015. aastal ligikaudu 20 000 tonni mett, mis moodustab ligikaudu 8 % ELi kogutoodangust. EL ekspordib peamiselt turgudele, kus otsitakse kvaliteetset mett, st Šveitsi, Saudi Araabiasse, Jaapanisse, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Mee ekspordi keskmine ühikuhind oli 2015. aastal 5,77 eurot/kg
Tarude ja mesinike loendus
ELi mesinike arv on vähenenud. Paljud mesinikud lahkuvad sektorist kõrge vanuse tõttu, kuid neid ei asenda uued tulijad.
Olukord on liikmesriikide lõikes väga erinev. Saksamaa on üks väheseid liikmesriike, kus on õnnestunud mesinike arvu vähenemine peatada. Sealne mesinike organisatsioon seadis prioriteediks mesinike värbamisstrateegia ja pakkus algajatele kursuseid, mis suurendas tegevmesinike arvu. Osa sellest tegevusest rahastati programmide tehnilise abi meetme kaudu.
2015. aastal oli 96% Euroopa mesinikest vähem kui 150 mesilastaru, alla selle künnise jäävat mesilat käsitletakse mittekutselisena. 4% ELi mesinikest omas üle 150 mesilastaru ja üksnes nemad võis liigitada kutselisteks mesinikeks. Mõned mesinike ühendused ei ole siiski kõnealuse künnisega nõus ja peavad asjakohasemaks 40 taru piiri. Valdav osa ELi mesinikest (72%) on mesinike organisatsiooni liikmed.
Loe lähemalt eestikeelset raportit http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0776&from=EN
