19. jaanuaril kogunesid Berliinis Rahuleiva projekti töögrupi liikmed, et arutada projekti tulevikku ja kujundada strateegia järgnevateks aastateks. Kohtumisel otsustati uuendada Rahuleiva aastakonverentsi formaati, lisades sellele noortele suunatud mõttekoja laadse arutelu. Uus lähenemine toob kokku noored, poliitikakujundajad ja valdkonnaeksperdid, et ühiselt käsitleda Euroopa põllumajanduse ja maaelu olulisemaid väljakutseid. Eesti noori nähakse võtmerollis, andes neile võimaluse tuua värskeid ideid ja energiat Rahuleiva projekti arengusse.
Rahuleib – rahu ja leiva sümboolne seos
Rahuleib (saksa keeles Friedensbrot) on 2012. aastal Saksamaal alguse saanud kodanikualgatus, mille patrooniks on Saksamaa toidu- ja põllumajandusminister. Projekti eesmärk on tuua esile rahu ja leiva omavaheline seos: pole rahu ilma leivata, pole leiba ilma rahuta. Algatusega on liitunud kõik kunagise Berliini müüri tagused riigid, kes täna kuuluvad Euroopa Liitu, sealhulgas Eesti.
Projekt algas Berliini müüri ääres ajaloolises paigas, kus külvati sümboolse tähendusega rukis, et jagada selle saaki teiste osaleja riikidega. Rukis on projekti peamine sümbol – ühendav lüli, mis tähistab koostööd ja dialoogi nii riikide kui kodanikualgatuste tasandil. Eestis on Rahuleiva partneriks Rukki Selts, kes on toetanud projekti läbi rahurukki kasvatamise ajalooliselt märgilistes paikades nagu Kärde rahumajakese ümbrus.
Kohtumise otsused ja Eesti roll tulevikus
Berliinis toimunud arutelu keskendus sellele, kuidas muuta Rahuleiva projekt noorte jaoks atraktiivsemaks. Töögrupi liikmed leidsid, et noorte kaasatus ja nende seisukohtade esiletoomine on hädavajalik, et hoida projekti elujõulisena. Seetõttu otsustati siduda aastakonverents mõttekoja laadse üritusega. Idee on luua kahepäevane sündmus, kus esimesel päeval arutavad noored neile olulisi teemasid, mille tulemused esitatakse ja arutatakse järgmisel päeval poliitikute ja otsustajatega, et edendada dialoogi ning võimaldada tõelist muutust.
Rahuleiva projekti tuleviku kujundamisel on arutelu keskmes ka rahastuse laiendamise ja uute koostöövõrgustike loomise võimalused. Eesti kaalub osalemist esimeses rahvusvahelises projektimeeskonnas, mis taotleks rahastust Euroopa Liidu programmidest, näiteks ERASMUS+. Selleks tuleb esmalt määratleda täpsemad tingimused ja leida partnerid vähemalt viiest riigist. Samuti on plaanis arutada Eesti osalust projekti juhtiva jõuna, eriti uue formaadi käivitamisel. Üleminek vanalt formaadilt uuele on planeeritud järk-järgulisena, kusjuures 2025. ja 2026. aasta korraldajamaad – Ungari ja Bulgaaria – sillutavad teed uuendustele.
Kohtumisel tõdeti, et noorteorganisatsioonide ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, samuti Talupidajate Keskliidu ja Noortalunike organisatsiooni panus on määrava tähtsusega, et hinnata Eesti võimekust projektiga strateegilises rollis edasi liikuda. Kui Eesti otsustab võtta juhtrolli, võib see olla oluline sõnum meediale ja rahvusvahelistele partneritele.
Rahuleiva projekt Euroopa dialoogi südames
Rahuleiva projekt on aastate jooksul käsitlenud erinevaid teemasid, alates maapiirkondade sotsiaalsest arengust kuni kriiside mõju ja kliimamuutuste käsitlemiseni. Igal aastal koondatakse erinevates riikides ministrid, eksperdid ja kodanikuühenduste esindajad, et edendada dialoogi rahu ja põllumajanduse teemadel.
Projekti üheks olulisemaks eesmärgiks on ka noorte kaasamine ja uute koostöövormide loomine. Näiteks 2022. aastal Sloveenias arutati, kuidas muuta maapiirkonnad noortele atraktiivseks ja vastupidavaks kriisidele. Slovakkias, 2023. aastal, keskenduti noorte osalusele teadus-arendustegevuses ja innovatsioonis.
Eesti ja Rahuleiva tulevik
Rahuleib sümboliseerib enam kui lihtsalt leiva tähendust – see on rahu, koostöö ja jätkusuutlikkuse sümbol Euroopa riikide vahel. Eesti on olnud projektiga seotud alates 2018. aastast, kui konverents toimus Sangastes, ja plaanib oma osalust veelgi suurendada. Mõttes on korraldada Rahuleiva aastakonverents 2027. aastal koos Lätiga, kuid see on alles ideetasandil. Selline sündmus oleks suurepärane võimalus näidata Eesti noorte aktiivsust ja süvendada rahvusvahelist koostööd. Nagu projekti sümbol rukis, nõuab ka Rahuleib hoolt, pühendumist ja pidevat uuendamist. Euroopa dialoogi ja rahu rajal võib Eesti mängida olulist rolli.